Tõenäoliselt Ihaste silla nime kandma hakkava uue silla ehitus on jõudsalt edenenud. Graafiku järgi peaksid kaks sillapoolt Emajõe kohal üksteisega kokku saama juulis.
Uus sild võtab järjest rohkem ilmet
«Normaalselt läheb, tööd on graafikus, aga teha on veel palju,» kommenteeris uue silla ehituse kulgu Tartu linnamajanduse osakonna asejuhtaja Andres Pool. Tema sõnul on neljasajameetrisest sillast üle poole valmis. «Maa peal pole veel niipalju tehtud, aga maa-alused osad on kõik valmis.»
Tartu Postimees kirjutas viimati sillaehitusest septembri alguses, kui Ihaste-poolsel kaldal valati neljanda ja viienda sillasamba vahele alusplaati.
Pooli sõnul käib praegu sama töö teisel kaldal. «Tellingud on nüüd teisele poole viidud ja varsti hakatakse seal põhja valama,» ütles ta.
15 meetrit lai
Raudbetoonsild toetub kaheksale sambale ning kulgeb Tartu vangla taguselt alalt üle Emajõe Ihaste poole. Emajõe kohale jääb sillast umbes 90 meetrit. Silla kogulaius tuleb 15,5 meetrit ning sellele tuleb 1+1 sõidurajaga sõidutee ja ühele poole nelja meetri laiune kergliiklustee.
Sillale on kavandatud ka 1,4 meetri kõrgused läbipaistvast materjalist müratõkked ja kahe keskmise samba juurde rajatakse kumerja kujuga vaateplatvormid. Silla kõrgus lubab keskmise veetasemega liikuda silla all 10,5 meetri kõrgustel laevadel.
Omanikujärelvalve esindaja Arno Huik lisas, et tööd jätkuvad ka Ihaste pool, kus silda kasvatatakse rippraketisega. Kummastki otsast valatakse sel moel viis sektsiooni.
«Ihaste pool on üks sektsioon valmis ja käib teise sektsiooni lõpetamine,» sõnas Huik. Ta oletas, et praeguse seisuga on sillaotsad üksteisest umbes 50 meetri kaugusel.
Nii Pool kui Huik pakkusid, et silla otsad võiks üksteisega kokku saada juulis. Sillast üle sõitmiseni läheb aga siiski rohkem aega, sest asfalditakse ilmselt alles sügisel.
Kaitse suurvee vastu
Samaks ajaks peaks valmis saama ka üle Ihaste tee kavandatud viadukt, millele on puurvaiad pandud ning alanud on sammaste ehitus. Projekti järgi ehitatakse Ihaste teele ka 180 meetri pikkune betoonist kessoon, mis peaks kaitsma teed suurvee eest.
«Kui peaks tulema erakordselt kõrge suurvesi, nagu oli näiteks kaks aasta tagasi, siis võib sinna tulla umbes 20 sentimeetrit vett. Tollega saab ikkagi liigelda ning siis on võimalik seda ka välja pumbata,» selgitas Huik.