Metsa poole mõte tõi kaasa tipptiitli

Vara valla elanik Valdur Mikita tuli Sadamateatrisse, et vastu võtta Välgi metsades kirjutatud raamatu «Lingvistiline mets» eest aunimetus, stipendium, tänukiri ja graafiline leht. Foto: Margus Ansu

Semiootikust kirjaniku Valdur Mikita mullu ilmunud raamat «Lingvistiline mets» osutus nii heaks, et kriitikud aina kiidavad ja tavalised lugejad muudkui ostavad. Üleeile kuulutati see Tartu kultuuriaasta tippsündmuseks.

«Lingvistilise metsa»  selline vastuvõtt üllatas autorit ja ka Grenaderi kirjastust, mille juhataja Aimur Kruuse sõnul tuli eelmisel nädalal saata poodidesse teose neljas trükk. Juba on ilmunud ühtekokku 4000 eksemplari, mida on raamatu esseistlikku sisu arvestades väga palju.

Kirjastuse juhataja on ka ise üks neist, kes Mikita kirjapanekuid ja suulisi mõttearendusi peab paeluvaks. «Mulle meeldisid ta vaated juba kooli ajal,» ütles Kruuse. «Olime Valduriga klassivennad Ülenurme keskkoolis.»

Varasemad raamatud

Grenader üllitas ka sama autori viis aastat tagasi ilmunud raamatu «Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate külast».

Valdur Mikita doktoritöö «Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias» (2000) järel ilmusid lisaks ülalnimetatud raamatutele tema «Äparduse rõõm: keele- ja kultuurimänge» (2000), «Rännak impampluule riiki» (2001) ja «Teoreem» (2011).

Tartu mulluse kultuuriaasta tipptiitli kaasa toonud teoses avaldab Mikita lootust, et see raamat on tema viimane katse rääkida mitmiktajust inimese keeles. «Kui ka see peaks ebaõnnestuma, siis on väga vähe tõenäoline, et ma veel kunagi üritaks,» lisas ta.

Kas ebaõnnestus või õnnestus? Üleeile vahetult pärast auhinnatseremooniat küsimusele vastates ütles autor, et raamatus on palju asju, millega ta rahul ei ole. Kuid on ka mõned asjad, mis osutusid sügavamaks, kui ta oskas arvata.

«Ma sain aru, et mets on midagi sellist, mille serva või keskpunkti ei õnnestu kunagi kätte saada – libiseb lihtsalt eest,» lisas ta. «Aga ka see teadmine on ehk midagi väärt.»

Järjele lisandub järg

Mikita lootis «Lingvistilist metsa» kirjutades, et sellest tuleb mõtteline järg «Metsikule lingvistikale», mida luges tema hinnangul heal juhul 200–300 inimest. «See oli niširaamat,» ütles ta. «Nüüd on küll asjad nõndaviisi läinud, et sellest raamatuseeriast sünnib triloogia – üks raamat ilmub veel.»

Vihje sellele leidub äsja auhinnatud teose leheküljel 236. Mikita kirjutab, et «kui jää taandus, tärkasid siin enam-vähem ühel ajal nii rohi, sõnad kui ka mõtted. Kuid selle nägemuse avamiseks peaks vist kirjutama juba uue raamatu».

Linnavalitsus tänas kultuurikandjaid

Tartu kultuurikandja 2013 aunimetuse saajad selgusid esmaspäeval Tartu linnavalitsuse kultuuriteenistuse korraldatud tänutseremoonial Sadamateatris.

Aasta kultuurisündmuseks tunnistati Valdur Mikita raamat «Lingvistiline mets», aasta teose looja on tänavakunstnik Edward von Lõngus ja aasta kutseline kooslus kunstnikeühendus Kursi koolkond.

Aasta harrastuslik kooslus on orkester Big Band Tartu, aasta rahvakultuurikandja koorijuht Triin Koch, aasta noor kultuurikandja Müürilehe kirjandus- ja tegevtoimetaja, luuletaja Maarja Pärtna ning aasta kultuurikorraldaja Genklubi programmijuht Ahto Külvet.

Aasta kultuurikajastaja aunimetuse sai rahvusringhäälingu kultuuritoimetaja Hedvig Lätt ja aasta uustulnuka tiitli linnafestival UIT koos Uue õuega, mille eesotsas on Marie Kliiman, Kadri Lind ja Karmen Otu.

Aasta kõige kultuurisõbralikumaks ettevõtteks osutus Ülikooli kohvik, mida esindasid tseremoonial juhatuse liikmed Priit Reiman ja Lauri Kasemets.

Tänavu laekus linnavalitsusse aunimetuse määramiseks 114 esildist.

Valiku tegi neist komisjon koosseisus abilinnapea Tiia Teppan, kultuurikriitik Mihkel Kunnus, džässielu eestvedaja Oleg Pissarenko, Eesti rahvapärimuse kooli juhataja Terje Puistaja, Vanemuise kontserdimaja direktor Kulvo Tamra, Tartu kunstikooli direktor Kadi Kreis, semiootik ja kulturoloog Mihhail Lotman, Eesti kirjanduse seltsi esimees Toomas Liivamägi, Y-galerii galerist Kaisa Eiche ja linnavalitsuse kultuuriteenistuse juhataja Külli Aleksanderson.

Aunimetusega kaasneb Tartu kultuurkapitali stipendium 300–1800 eurot, tänukiri ning Peeter Alliku graafiline leht «Tartu kultuurikandjad». (TPM)