Kellad loovad helgust ansamblis ja saalis

Tartu kellade ansamblis mängivad Arsise kellade kooli Tartu filiaali aastal 2005 lõpetanud Tanel Laansalu (vasakult), Maarja-Helena Meriste, Kristel Kaldma, Johannes-Pärtel Truusalu, Kätriin Kade, Laura Pontus, Tauno Tagel, Kati Helmeste, Triin Paabo, Taavi Karelson ja Helena Ainsoo. Foto: Margus Ansu

Kui Tauno Tagel oli õppinud paar aastat käsikellade mängu, tundus talle, et aitab küll. «Mu vanemad panid mind kellade kooli, enda algatusel see ei toimunud,» selgitab ta.
Vanemad aitasid ka vastumeelsusest üle olla.

«Perekonnakoosolekul otsustasime, et proovin ikka ühe aasta veel ja siis vaatan, kuidas tundub,» meenutab ta. «Pärast seda on kõik aastad väga toredad olnud. Esiteks meeldib see seltskond, kes meil koos käib harjutamas, meil on väga lõbus kogu aeg, ja meeldib ka muusika.»

Seltskond kelladega

Miina Härma gümnaasiumi 10. klassi õpilane Tauno Tagel nimetab seltskonnaks Tartu kellade ansamblit. Selle tekkimine on väga tihedalt seotud Arsise kellade kooliga, mille filiaali loomisest Tartus möödub tänavu septembris üheksa aastat.

Suurem osa praegustest ansambliliikmetest käis kõigepealt läbi nelja-aastase kellakooli, kus tuli lisaks põhilisele, kelladega mängimisele õppida ka «muusikaajalugu ja solfedžot ja muid sel-liseid asju», nagu ütleb Tauno Tagel. Seejärel jätkasid paljud oma võimete arendamist kaheaastasel lisakursusel.

Pärast kuut aastat hoolsat õppimist tekkiski an-sambel. Selle liikmed käivad enda rõõmuks kord nädalas harjutamas Arsise kellade kooli ruumides Tähe 101. Ja mitte ainult enda rõõmuks.

Reede õhtul kella poole kaheksa paiku helises proovi vii-mastel minutitel midagi Georg Friedrich Händeli loomingust.Ansambli moodustaja ja juhendaja Mari Toominga dirigeerimisel sai lihvi peaaegu tunnine kontserdikava, millega 11-liikmeline kollektiiv astub muusikasõprade ette 3. juunil kell 19 Tartu Peetri kirikus.

Käsikellade helin tekitab omamoodi rõõmu ja helgust ning tõmbab mälusügavustest välja ammuseid aegu ja kergitab vaimusilma ette ilusaid unistusi. Lausa ime, et rikkalikke muusikalisi elamusi suudavad tekitada kellad, millest igaüks mängib vaid ühte nooti.

Kui piiluda üle dirigendi selja noodipuldile, on seal näha noodijoontel kiiresti üles-alla liikuvat helirida. Selle nauditavaks tervikuks muutmisel on valgetes kinnastes mängijate ees lauad koos mattidega, millele on toetatud kullakarva kellad.

Ühtekokku on Tartu kellade ansamblil kasutada kontserdil viis oktavit (igas oktavis seitse pluss viis) kuldseid inglise kelli ja kolm-neli oktavit hõbedasi jaapani käsikelli, mis kuju poo-lest meenutavad aga hoopiski tange või mingit muud piklikku metallitööriista.

Kõige pisema ja kõige suurema kuldse kella vahel on viis oktavit.

Esinema kolimisautoga

Ühtekokku on ansamblil esinemiseks tarvis kaasas tassida palju kraami. Kui palju on seda kokku kilodes, ei oska dirigent öelda, kuid suuri – meeter korda meeter korda kolmandik meetrit – kohvreid kelladega on ühtekokku kümme. Kuus kellalauda ja matipambud peale selle.

Nii et ansambli instrumentaariumi esinema sõidutamiseks on tarvis väiksemat sorti kolimisautot või siis nii suurt bussi, et peale muusikute mahuksid sellesse ka nende mänguriistad. Ja on ikka juhtunud, et kontserdile viimiseks on järele saadetud auto, kuhu kogu kraam peale ei mahu.

Seekordne kontsert Peetri kirikus on ansambliliikmetele olulisem tavalistest esinemis-test, millest viimane oli alles 27. mail Salemi kirikus. Seal oli tarvis üles astuda Tartu kellade kooli õppeaasta lõpe-tamise puhul teiste esinejate hulgas.

Eriliseks teeb 3. juuni umbes tunnise kontserdikava asjaolu, et õige mitmeks kuuks jääb see viimaseks avalikuks esinemiseks Taavi Karelsonile, kes õpib Tartu Üli-koolis matemaatilist statistikat. Noormeest ootab kaitsevägi. Tema asemele võtab ansambel uue mängija ja hakkab temaga koos kogu repertuaari uuesti käe sisse harjutama.

«Ansambli lood on tehniliselt juba nii raskeks läinud, et kedagi Taavi asemele leida ei ole lihtne,» ütleb Mari Tooming. «Kui korra nädalas harjutada, kulub tunnise kava uue mängijaga selgeksõppimisele umbes kolm kuud.»

Kellasid mängida ei ole niivõrd keeruline kui vastutusrikas. Tartu Ülikooli ajalootudeng Kätriin Kade on koolis mänginud plokkflööti ja õppis Arsises ka klaverit.

«Kui ma mängin klaverit, siis ma vastutan ainult oma mängu eest. Kui läheb sassi, siis saan süüdistada ainult iseennast,» ütles ta. «Aga kui ansamblis keegi võssa paneb, rikub see kogu ansambli esinemise ära.»
Tipptaseme lähedal

Kontsert Peetri kirikus on ansamblile erakordne ka ühel teisel põhjusel. «Pärnus on tulemas rahvusvaheline kellamängijate festival,» ütles Tamme gümnaasiumi abiturient Kati Helmeste. «Selleks, et sinna minna, vajame raha. Ja kuna meie oleme kõik õpilased ja tudengid, peamegi raha kogumiseks kontserdi korraldama.»

Festivalile on tarvis kindlasti minna. See on hea ansambli arengule. Dirigent Mari Toominga hinnangul on Tartu kellade ansambel üsna Eesti tipptaseme lähedal. Tallinnas tegutsevate Arsise kellade ansambli ja Arsise noorte kellade ansambli sabast haaramiseks tuleb siiski veel kõvasti tööd teha.
 

Kes on Mari Tooming?

Mari Tooming (pildil) on Arsise kellade kooli Tartu filiaalis tegutsenud selle asutamisest saati. Algul oli ta klaveriõpetaja, praegu on käsikellade ja solfedžo õpetaja. Ühtaegu koolis õpetamisega on ta ennast täiendanud kirikumuusika alal Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias.

Nädalavahetustel võib Mari Toomingat kohata Kolga-Jaanis. Ta mängib sealses kirikus orelit ning juhatab koguduse sega- ja lastekoori. Tema abikaasa Ants Tooming oli Kolga-Jaani koguduse õpetaja ning jätkab praegu teenistust Tartu Peetri kirikus.

Oma lapsed on Toominga pere kasvatanud muusika saatel. Tütar on lõpetanud Tartu 1. muusikakooli klaveri erialal, poeg õpib Elleri koolis viiulit.

«Õpilased peavad Mari Toomingat lustlikuks, vahel ka karmiks, kuid siiski heaks ja toredaks õpetajaks,» tutvustab teda Arsise kellade kooli veebileht. «Ta on õpetanud lapsi erinevates koolides ja koorides, mis on kasvatanud temas visadust ja järjekindlust oma ideede ja unistuste elluviimisel.»

Mida teeks Mari Tooming siis, kui tema igapäevane amet oleks seotud mõne muu eluvaldkonnaga? Ta teeks ikkagi muusikat.