Luua saemehed võitsid Luksemburgis kõrgeid kohti

Luua metsanduskooli võidukas meeskond (vasakult) Marek Kangur, Einar Must (juhendaja), Aigar Tiho, Kaido Saar (juhendaja), Helvis Koort ja Kaidar Kübarsepp. Foto: Erakogu

Saevõistluses Euroopa meistrid, üldarvestuses kolmandad ja hulk individuaalseid kõrgeid kohti. Selliste tulemustega naasis Luua kooli metsamajanduse õpilaste võistkond eile Luksemburgist kodumaale.

Viieteistkümne riigi arvestuses saevõistlusel kogutud 5692 punktiga Euroopa meistriks tulemine oli Eestit esindanud Luua kooli meeskonnale suur saavutus. Tõsi, see polnud täiskasvanute mõõduvõtt, vaid Euroopa metsanduskoolide vaheline võistlus. Teisele kohale jäi Austria meeskond, kes kogus 5668 punkti, kolmandaks Sloveenia 5401 punktiga.

Eestit esindamas käinud neljaliikmelise meeskonna liige Marek Kangur rääkis, et võit tuli raskelt, sest pinge oli suur. Seetõttu kaotati ka õige palju punkte, maksimaalselt olnuks võimalik saada 6000 silma.

Võõrad metsad

Kõige rohkem kadus neid viimasel alal viiest – laasimisel. Kangur selgitas, et Eestis oli treening käinud männipuu või kuiva kasega, ent võistlustel tuli laasida pööki, mis on palju kõvem. Tulemus pidi olema perfektne, aga samal ajal käis ka ajaarvestus. Niisamuti ka ülejäänud neljal saevõistluse alal.

Nendest esimene oli saeketi vahetus, teine kombineeritud järkamine, kus tuli lõigata etteantud mõõtmetega materjali, siis täpsussaagimine, kus pidi kiiresti lõikama etteantud mõõtmetega kettad, ja ka langetamine – ikka täpsuse ja kiiruse peale.

Individuaalselt sai Eesti noormeestest parimad tulemused Helvis Koort, kes oli langetamise meister ja laasimises teine. Viie saeala kokkuvõttes oli ta 3., Aigar Tiho 6., Marek Kangur 9. ja Kaidar Kübarsepp 12.

Kangur leidis, et tema individuaalne koht ei vastanud ootustele, eesmärk oli teha parem tulemus, sest treenitud oli võistluseks kõvasti. «See on ikka sport,» tunnistas ta.

Üldarvestuse võit jäi Luksemburgi eestlase silma jaoks harjumatusse metsa. Metsavõistluses, kus oli ühtekokku 16 ülesannet, tuli näiteks silma järgi hinnata metsa kõrgust, palkide mahtu, puidutagavara metsas või ära tunda saematerjali puiduliik.

«Metsad on seal meie omadest erinevad, aga aasta-aastalt nende tundmine paraneb,» ütles Kangur.

Kasulik kogemus

Kangur rääkis, et sellistel võistlustel osalemine on maailma nägemiseks ja uute tutvuste sõlmimiseks väga kasulik ning kindlasti näeb asjakohane rida ka CVs hea välja.

Neljast Luksemburgis võistlemas käinud noormehest üks pääseb võistlema suvel peetavale täiskasvanute MMile. Kes täpselt, on veel välja selgitamata.

Luua metsanduskooli õppeosakonna juhataja Erle Tüür märkis, et Luua kooli võistkonnale oli suureks abiks Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus.

Meeskonna aastane treenimise ja võistlustel osalemise eelarve on ligemale 200 000 krooni. «Näiteks Läti meeskond just rahapuudusel võistlema ei sõitnud,» lausus Tüür.