Kõrge mast täitub kalli tehnikaga

Mullu kevadel Järvselja metsa kerkinud Põhjamaade kõrgeim metsaatmosfääri uurimise mast saab juurde üha uusi keerukaid elektroonilisi seadmeid, mille abil saavad teadlased jälgida kliimamuutuste mõjusid.

Üks teadlaste esitatud versioone on, et kliima soojenemisega muutub ainevahetus metsas üha aktiivsemaks ning segametsavöönd liigub olude muutudes tasapisi põhja poole, rääkis maaülikooli taimefüsioloogia osakonna vanemteadur Steffen Noe.

Teise versiooni järgi hakkab aga metsakooslus paiskama õhku bioaktiivseid aineid, mis kondenseeruvad atmosfääris ja tekitavad pilvi. Pilved omakorda peegeldavad päikesekiirgust tagasi ning nii mets hoopis jahutab ennast ega «koligi» põhja poole.

Millised ained metsaõhus ringlevad ning kas püstitatud teooriad peavad paika, see selgubki SMEAR-süsteemi abil aastate pärast.

Tundlikud seadmed

SMEARi ehk System for Measuring Ecosystem Atmo­sphere Relationi uurimisjaam asub Järvselja küla lähedal metsas. Oktoobris valmis kevadel püsti saanud 130-meetrise masti kõrvale ka palkmaja, milles asub labor.

Ust paotades kostab mürinat ja piiksumist. Masinate all, mis mõõdavad süsihappegaasi, lämmastiku, metaani ja teistegi ainete sisaldust välisõhus, surisevad kompressorid. Voolikute kaudu pumbatakse aparaatidesse õuest õhku. Praegu jõuab õhk majja selle taga asuvalt lagendikult, kuid tulevikus masti eri kõrgustelt.

Laborimaja juhatab kuus aastat tagasi Saksamaalt Eestisse kolinud keskkonnateadlane Peter Cordy, kelle kinnitusel on masinad nii tundlikud, et registreerivad igal hommikul tema töölesaabumise. «Ma löön kohe kõik näitajad põhja,» muheles ta.

Edaspidi hakkab mast kontrollima atmosfäärimuutusi juba mitme ruutkilomeetri suurusel alal. Kui umbes poole kilomeetri kaugusel autoteel sõidab mõni masin, jääb sellest kohe jälg andmetesse, kinnitas Cordy.

Pikkade trossidega maapinna külge kinnitatud kõrge mast peab tuulele üsna hästi vastu ja püsib stabiilselt. Sama ei saa aga öelda mastile risti kinnitatud poomide kohta, mis kipuvad tuule käes kõikuma.

Peened mõõteriistad registreerivad kõikudes rohkem teavet kui tarvis ning praegu programmeeribki Cordy tarkvara, mis minimeeriks tuulest tingitud mõõtmisvead.

Praegu, masinate seadistamise ajal on inimeste kohalolek vajalik, kuid tulevikus peaks labor tulemuste täpsuse huvides töötama automaatjaamana. Andmed hakkavad saabuma interneti kaudu maaülikooli metsamajja.

Töö kõrgustes

Eile lõuna paiku ronisid firma Empower töömehed Margus Kitsemets ja Märt Hansen mööda torni külge kinnitatud redelit esmalt 30 meetri kõrgusele masti otsa, kinnitasid poomile rulliku ning lasksid kaasa võetud köie läbi rulliku maapinnale tagasi.

Nende maa peale jäänud kolleegid kinnitasid köie otsa esimese tuuleantenni, pingutasid köit, et kallis seade tuulega vastu torni ei puruneks, ning sikutasid selle üles. Kui esimene anemomeeter paigas, suunduti juba kõrgemale. Paika tuleb panna kümme antenni.

SMEAR-jaama käivitamine koos aparatuuriga läheb maksma 1,6 miljonit eurot.