253 mänguasjamuuseumi mänguasja on lasknud end iga külje pealt üles pildistada, ära kirjeldada ja internetti üles panna. Mitte küll kuhugi suhtlusportaali, vaid palju väärikamasse kohta, digiarhiivi.
Muuseum pani lelud digivitriini
Vanade asjade huvilised on kindlasti tuttavad sellise kohaga nagu MuIS, muuseumide infovärav, kust saab museaalide kohta teavet otsida ja vahel ka pilte vaadata.
Mänguasjamuuseum ei ole sellega ühinenud ja tehti hoopis oma andmebaas, Eesti mänguasjade digiarhiiv, kus iga ese on pildistatud, kirjeldatud ja varustatud ka museaali numbriga.
Muuseumi teadur Marilin Eessalu ja kunstiline juht Katre Villemson on digiarhiivi kokku pannud muu töö kõrvalt juba umbes aasta. Eelmise nädala lõpus oli tehtud töö pidulik tutvustamine, nüüd peaks kogu süsteem töötama nii nagu vaja ja huvilised võivad ka nina sisse pista.
Tuleb juurde
Valmimisest on asi aga veel kaugel. Praegu on nähtav vaid murdosa kogudest ja Eessalu arvas, et kokku võib muuseumis Eesti mänguasju olla mitu tuhat. Tasapisi pannakse neid juurde, pildistatud on juba rohkemgi, aga kirjelduse tegemine võtab pisut enam aega.
«Me üritame võtta erinevaid esemeid – mis kast parajasti riiulist ette jääb,» rääkis Eessalu. Vaheldumisi lisandubki nii puitu kui kummi, nii vanu kui uusi lelusid.
Järgmisena on plaanis lisada neid kõige uuemaid asju, mis on pisut sundinud põhimõtteid painutama. Kuna Eestis on mänguasjatööstus nõukogude ajast tuntud kujul peaaegu välja surnud ja tootmine läinud Aasiasse, siis pääsevad digiarhiivi ka sellised lelud, mis on küll Eesti omad, aga Hiinas või mujal õmmeldud – näiteks Lotte nukud.
Andmebaas lubab mänguasju järjest vaadata või siis otsida aja, materjali, valmistaja või liigi järgi.
Valikuid on praegu rohkem kui pilte. Näiteks ei näe midagi, kui otsida nukunõusid, portselanist esemeid või Estoplastis valmistatut, kuid alamkategooriad annavad lootust, et need kõik veel tulevad.
Põnev vaatamine
Villemson lisas, et kuna tähtis on ka süsteemi kasutusmugavus, siis pilte väga palju ei panda ja väga suurena neid ei näe. «Tahaks, et see andmebaas töötaks ka, mitte ei jookseks liiga suure andmehulga tõttu kokku,» rääkis ta. Iga eseme kohta pannakse üles neli eri nurga alt tehtud fotot.
Arhiiv on tore niisama uudistajatele, kuid on kasulik ka muuseumile endale, kui on vaja kiiresti teavet leida, ja teistele muuseumidele, kes tahavad vahel midagi laenata.
Lisaks mänguasjadele on andmebaasis ka infoartiklid, kust saab lugeda mänguasjatootmise ajaloost, tähtsamatest tootjatest ja materjalidest.
Mänguasjade arhiivi leiab aadressilt www.mm.ee/digiarhiiv.