Maaülikoolis istusid reedel koos Eesti viinamarjakasvatajad ja teisedki huvilised, et kuulata ja jagada veinimarja kasvatamise ning veini valmistamse kogemusi. Ürituse vaheajal maitsti ka üksteise viimaste aastate saaki.
Kodumaised viinamarjakasvatajad võrdlesid veine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mulluse viinamarjaasta eripäradest ning eri aegadel koristatud marjade mahlasaagist rääkis Tea Lajal mittetulundusühingust Veinimaailm. Veinikatsetustest maaülikoolis kõneles aiandusprofessor Kadri Karp, kelle ettekandest tuli välja, et nii mõnelgi aastal ületavad Eesti veinid antioksüdantide ja muude kasulike ainete poolest kuulsate veinimaade toodangut päris märkimisvääselt. Selle põhjuseks on meie pikemad päevad.
Nii edestasid Eestis kasvatatud 'rondo' ja 'toldi' sortidest 2011. aastal valmistatud veinid antioksüdantide sisalduselt märgatavalt Tšiilis ja Hispaanias kasvanud Cabernet Sauvingnion'e.
Oma kogemusi jagasid veel mitmed oma ala asjatundjad mitmelt poolt Eestist. Väga menukaks osutus eri aastate viinamarjaveinide degustatsioon, kus pakuti Eesti veiniharuldusi erinevatest aastakäikudest. Maitselt on Eesti veinid väga varieeruvad. Pakuti nii klassikaliseks rahvapäraseks nimetatud jooke kui väga jõulise ja omapärase maitsebuketiga veine.