Tartu eelmise aasta kõige etemaks kultuurisündmuseks tunnistas asjatundjatest koosnev žürii Valdur Mikita raamatu «Lingvistiline mets». Kui laenata autori sõnu, siis on see teos nagu lõpmatusse avanev kuur, mille tagasein on ära kukkunud.
Isevärki raamatust kujunes kultuuri tippsündmus
17. veebruar 2014, 19:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Žürii hinnangul avab «Lingvistiline mets» uusi vaatevälju ja räägib lugejale, et Eestimaa ning eesti keel ja kultuur on midagi ülimalt väärtuslikku. Raamatus näitab Valdur Mikita, miks on Eesti maagiline paik elamiseks.
Aasta kultuurisündmuse kõrval tehti tänasel linnavalitsuse kultuuriteenistuse korraldatud tänutseremoonial Sadamateatris teatavaks ka teised aunimetuse Tartu Kultuurikandja 2013 saajad.
Aasta teose looja on tänavakunstnik Edward von Lõngus, aasta kutseline kooslus kunstnike ühendus Kursi koolkond, aasta harrastuslik kooslus orkester Big Band Tartu, aasta rahvakultuurikandja koorijuht Triin Koch, aasta noor kultuurikandja luuletaja ning Müürilehe kirjandus- ja tegevtoimetaja Maarja Pärtna, aasta kultuurikorraldaja Genklubi programmijuht Ahto Külvet ja aasta kultuurikajastaja rahvusringhäälingu Tartu stuudio kultuuritoimetaja Hedvig Lätt.
Aasta uustulnuka tiitli sai linnafestival UIT koos Uue õuga, mille tuumiktiimi kuuluvad Marie Kliiman, Kadri Lind ja Karmen Otu. Aasta kõige kultuurisõbralikumaks ettevõtteks valis žürii Ülikooli kohviku eesotsas juhatuse liikmete Priit Reimani ja Lauri Kasemetsaga.
Tänavu laekus Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonnale aunimetuse määramiseks 114 esildist.