Hiidaknad juhatavad põnevaisse paigusse

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põgusalt vaadates paistab Põlvamaal Valgesoo rappa üles seatud suurest kollasest aknast laudtee. Terasem vaataja näeb suuremat pilti, Lõuna-Eestile omast elu kahe maailma piiril.
Põgusalt vaadates paistab Põlvamaal Valgesoo rappa üles seatud suurest kollasest aknast laudtee. Terasem vaataja näeb suuremat pilti, Lõuna-Eestile omast elu kahe maailma piiril. Foto: Margus Ansu

Sügisel Lõuna-Eestisse tekkinud suured kollased aknad jäävad hästi silma nii omadele kui ka võõrastele. Kuid nende akende lähedal on veel palju muudki põnevat, mida saavad õige pea kõik huvilised omal käel üles otsida ja avastada.

Lõuna-Eesti külaelu edendajad ja turismiarendajad avasid Tallinnas nädalavahetusel peetud rahvusvahelisel turismimessil Tourest kuue siinse maakonna ning ajakirja National Geo­graphic koostööprojekti «Elu kahe maailma piiril» raames valminud kultuuri- ja ajaloomarsruudid.

«Sadakond vaatamisväärsust, palju põnevaid lugusid ja huvitavaid kohti, mis avavad Lõuna-Eestit erinevatest külgedest,» iseloomustas Lõuna-Eesti kultuuri- ja ajaloomarsruuti lühidalt MTÜ Tartumaa Arendusselts tegevjuht Kristiina Liimand.

21 kollast akent sidusid neljaks ühe- või kahepäevaseks teekonnaks külaelu toetava Leaderi programmi arendusrühmad ja sihtasutus Lõuna-Eesti Turism.

Neli teekonda

Üks teekond kulgeb näiteks marsruudil Tartu-Mustvee-Alatskivi-Tartu. «Ühised kultuuri- ja ajalooretked on väga head asjad,» ütles sihtasutuse Alatskivi Loss juht Külli Must.

«Kui vaadata nende kaarti, siis paistab sealt ju väga uhke pilt – tegu pole vaid ühes kohas asuva ühe kollase aknaga, on näha, et selle lähedal on palju põnevaid kohti, kuhu kõigil on vaba juurdepääs. Suur kollane aken lihtsalt rõhutab viis järgmist aastat, et see on maailmatasemel väärt koht,» selgitas ta.

Teine, kahepäevane teekond kulgeb marsruudil Tartu-Süvahavva-Podmotsa-Obinitsa-Vastseliina-Postitee-Tartu. Samuti võib teha retke Tartu-Otepää-Sangaste-Urvaste-Valga-Tartu ning Tartu-Võrtsjärv-Viljandi-Tõrva-Tartu.

«Meie eesmärk on tutvustada Lõuna-Eestit kultuuri ja ajaloo kaudu,» toonitas Kristiina Liimand.

Kõigi kahe maailma piiril kulgevate marsruutide kohta on antud välja kaart ja trükis, kust saab üht-teist lugeda teele jäävate põnevate paikade kohta ning leida teavet majutuse kohta.

Eestikeelses trükises on kirjas 115 vaatamisväärsust ja 125 majutuskohta.

Põnevates paikades kulgevaid teekondi on kaardistatud ja huvilistele soovitatud varemgi, näiteks kümmekond aastat tagasi oli palju juttu Tartumaalt Peipsi äärt pidi Ida-Virumaale Kuremäe kloostrisse viinud marsruudist. Viimastel aastatel pole sellest aga enam midagi kuulda. Miks peaksid inimesed siis omal käel hakkama sõitma ühe kollase akna juurest teise juurde?

«Usun, et see ettevõtmine on elujõuline, sest sel on kohalike ettevõtjate ja turismiarendajate väga suur toetus,» märkis Kristiina Liimand. «Lisaks saime Soomes ja Lätis peetud suurtelt turismimessidelt väga head tagasisidet: huvi Lõuna-Eesti ja nende marsruutide vastu oli väga suur, kõik vene-, soome- ja ingliskeelsed trükised said messidel otsa.»

Külli Musta arvates hakkavad inimesed pakutavate retkede vastu kindlasti huvi tundma, kui neid õigesti ja huvitavalt tutvustada.

«Aknad üksi kindlasti ei toimi, neid on vaja huvitavalt välja pakkuda,» rääkis ta. «Kaarti vaadates on näha, et igale teele jääb palju huvitavaid paiku. Mulle jäid silma Järvselja ürgmetsad, tahan sinna minna.»

Võimalusi tuleb juurde

Ta lisas, et Hollandis, kust kollaste akende projekt alguse sai, suurenes nende asukohti külastanud inimeste hulk tublisti.

«Meil paistab kollane aken lossi aknast,» märkis Külli Must. «Paljud lossi külastanud inimesed märkavad seda ega pea paljuks selle juurde kõndida ja seal pilti teha. Ühised marsruudid on väga head, sest näiteks Alatskivi lossi külalised on ju tegelikult kogu piirkonna külalised. On vaja neile vaid teeotsad kätte näidata.»

Uute reisimarsruutide kaardid ja trükised jõuavad Lõuna-Eesti turismiinfopunktidesse märtsis. Samal ajal seatakse kaart üles ka internetti.

Kuid kultuur ja ajalugu pole ainus, mille pärast tasub Lõuna-Eestis ringi sõita. Leaderi arendusrühmad koostavad juba uusi teejuhte: kevadel valmivad aktiivse puhkuse ja sügisel innova­tiivse Lõuna-Eesti marsruudid.

Innovatiivne Lõuna-Eesti avab huvilistele kohalike põnevate aladega tegelevate väikeettevõtete uksed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles