/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2014/02/13/2819284t1hd796.jpg)
Stipendiumide sildi all maksuvabade palkade maksmine tõotab sel aastal spordiklubides jätkuda, sest klubidel pole võimalust osalustasusid tõsta ja riik võib ulatada abikäe alles 2015. aastal.
Määramatus spordiklubides kestab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümnel spordialal ligi 1300 noort treeniva Tartu spordiseltsi Kalev tegevdirektor Raido Mägi ütles, et esialgu pole Kalev stipendiumide maksmist lõpetanud.
«Oleme kümne spordialaliidu liikmed ja konkreetset seisukohta, et stipendiumid on keelatud, praegu pole,» ütles Mägi. «Kehtivad stipendiumilepingud on sõlmitud üheks aastaks. Kui need ära lõpevad, enamasti mais, siis otsustame.»
Stipendium on tavaline
Tartu linnavalitsus hindab stipendiumide osaks klubide palgakuludes vähemalt 50 protsenti, suurematel klubidel suisa kaks kolmandikku. Raido Mägi kinnitusel Kalevi puhul selline proportsioon kehtib.
Linnavalitsus eraldas 21. jaanuaril Tartu spordiklubidele tegevustoetuseks kokku 1 156 070 eurot. Spordiselts Kalev saab tänavu sellest 166 332 eurot, mullusega võrreldes on tõus ligi kuus protsenti. 2013. aasta septembris tõstis spordiselts trennitasusid kümne protsendi võrra.
Mägi sõnul on laekuvad lisasummad pisku võrreldes summaga, mis kuluks, kui kõik stipendiumidena makstavad töötasud muuta päevapealt palkadeks. Puudujäävat summat ei osanud ta nimetada, seda pole klubi välja rehkendanud.
Mägi märkis, et trennitasude uus, kuni 10-protsendine tõus on erakooliseaduse järgi võimalik alles uue õppeaasta 1. septembril.
MTÜ FC Santos president Meelis Eelmäe ütles, et kuna jalgpalliliidu liikmed on leppinud kokku lõpetada stipendiumide vormis palkade maksmise juba käesoleva aasta algusest, ei maksa Santos enam töötasusid stipendiumina ei jaanuari ega veebruari eest.
Eelmäe sõnul pole klubi otsustanud treenerite palku vähendada, samuti kellelegi lahkumisettepanekut teha.
«Me pole veel treeneritega otsustanud, kuidas see asi olema hakkab, aga eks me lähipäevil selle otsuse vastu võtame,» rääkis Eelmäe. «Meil kas õnnestub raha juurde saada või mitte. Mõningad mõtted selle kohta on, aga kuidas võib minna, ei tahaks avalikustada, sest asi pole kindel.»
Santos treenib ligi tuhandet last. Treenereid on 15, neist mõned on teinud seda tööd hobi korras tasuta. Ka Santos tõstis viimati õppemaksu läinud sügisel ega saa uuesti tõsta enne uut sügist.
Maksu- ja tolliamet on esitanud maksude tagantjärele tasumise nõude kolmele spordiklubile, mitu menetlust on veel pooleli.
«Meil on ootus, et klubid muudavad oma maksukäitumist, see on eelduseks, et varasemate perioodide kohta me kontrolli ei alusta,» teatas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.
Liivamägi sõnul pole stipendium praegu seadustes defineeritud, küll aga on selge, mis on tööleping ja töötasu.
«Kui sportlase, treeneri, kohtuniku või arstiga sõlmitud leping vastab sisult töölepingule või mõnele teisele defineeritud lepingule, siis ilmselgelt ei maksta stipendiumi,» sedastas Liivamägi.
Lahendus üsna kaugel
Maksu- ja tolliamet vaatles 2012. aastal 1839 spordiklubi, kes on kantud tulumaksusoodustusega organisatsioonide nimekirja, ning leidis, et töötasusid maksis palkadena vähem kui iga kolmas klubi. Hinnanguline maksukahju – saamata sotsiaal- ja tulumaks – oli 3,45 miljonit eurot.
23. jaanuaril asus valitsus seisukohale, et 2015. aasta eelarves tuleb kultuuriministeeriumile eraldada spordiklubide toetamiseks 3,5 miljonit lisaeurot. Summa arvutamisel on võetud aluseks noortespordi 5.–7. kutsetaseme treenerite arv Eestis.
«Lõpliku summa, nagu ka toetuse eraldamise mehhanismide väljaselgitamise töö, praegu käib,» teatas kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tõnu Seil. «See toimub kõik järgmise aasta riigieelarve koostamise ajakavas.»
Seil rõhutas, et laste ja noorte treenerid peaksid saama keskenduda oma tööle ega peaks muretsema, kas neil on ravi- või pensionikindlustus.
«Treenerid ei ole riigi palgal, aga praegu on riigil tahe tulla appi spordiorganisatsioonidele, et noortesport ei satuks ohtu,» kinnitas Seil.
Seil meenutas aga, et spordiklubid ja -koolid on iseseisvad majandusüksused. Riigi lisatugi saab olla vaid osa nende eelarvest, aidates hoida hindu madalamal, kuid see ei saa madalaid hindu garanteerida, toonitas ta.