Kui kultuuritehase kolimine pärmivabrikust õnnestub, on see pigem võimaluste avardumine ja linnas kesksema koha saavutamine, avaldas küsimustele vastates lootust MTÜ Tartu Kultuuritehase algatajaid Berk Vaher.
Kultuuritehase lõputunnelist paistab valgus
31. mai 2010, 11:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis oleks taganud MTÜ Tartu Kultuuritehase tegevuse jätkamise pärmivabrikus?
Sõltub, millisest jätkamisest rääkida. Senisel kujul jätkamise võinuks tagada päästeameti nõuete täitmine ja hügieeniliste tingimuste parandamine, ent iseasi, kas Kultuuritehase MTÜ-d, meie rentnikke ja publikut senisel kujul jätkamine rahuldanuks. Ei maksa unustada, et pärmivabrikus tuli minimaalseltki kasutatavat keskkonda praktiliselt nullist või isegi miinusest üles ehitama hakata.
Püsirentnikega loomekeskuse välja arendamiseks vajanuksime mitte ainult suuri ühekordseid investeeringuid, vaid ka mõnd perspektiivset suuremat püsirentnikku, soovitavalt linna allasutust; sellise suurrentniku lisandumine suurendanuks tõenäoliselt ka kinnisvara omaniku huvi koostöö jätkamiseks.
Sellist partnerit aga kasinail aegadel leida ei õnnestunud. Samuti kurnas pikk külm talv ära mitmed senised rentnikud ning ka pidevat ja tulusat programmi (liiati konkurentsis teiste samalaadsete klubidega) oli neis tingimustes pea võimatu käigus hoida. Kui ei laeku rendiraha ega ka programmitulu, pole aga ju ressursse ka halduskulude katmiseks.
Ent kahtlemata olid need paar aastat põnevaks kogemuseks, kuidas ekstreemtingimustes kultuuri teha, ning me ju avasime mõneks ajaks päris paljudele huvilistele ühe suure tüki Tartu linnaruumist, mis seni oli avalikkusele suletud. Usun, et kas või korra pärmivabrikus käinud näevad nüüd linna hoopis suuremana, oskavad ette kujutada, mis vanades vabrikuhoonetes sees on ja mida kõike võib nendega peale hakata.
Kui palju saab MTÜ Tartu Kultuuritehase tegevus uutesse kohtadesse siirdumisel kannatada?
Nimetused «Kultuuritehas» ja «Pärmivabrik» tõmbasid ehk liialt tähelepanu majale kui sellisele, ent kultuuritehase kui loomekeskkonna kujundavad ju ikka inimesed. Minu teada plaanivad kõik senised peamised tegijad jätkata ja erilist kahjutunnet vabrikust lahkumise üle polegi tunda, pigem põnevust selle suhtes, milliseid võimalusi uus koht pakub. Starditingimused võivad kujuneda märksa soodsamaks kui olid pärmivabrikus.
Kindlasti tegevus mõnevõrra teiseneb, vastavalt uute ruumide spetsiifikale. Praegu on tõenäoline, et tegevus kandub südalinna, mis võib seada piiranguid hilisõhtuste pidude korraldamisele, aga neid võib MTÜ ju ka mõne teise, juba tegutseva klubi programmi lülitada. Ehk ongi kesklinnas ja eriti ärksamatel tudengitel suurem puudus just päevasest ja pärastlõunasest kultuurikeskusest. Mõne senise rentniku plaanidega ei pruugi uus keskkond sobida, teisi tõmbab just senisest enam ligi.
MTÜ Tartu Kultuuritehase ja Tartu Üliõpilasteatri ühisele ruumitaotlusele on potentsiaalsete koostööpartneritena lisanud oma toetuskirjad Tartu Ülikooli teatriteaduse õppetool, Eesti Teatri Festival, Prima Vista, Maailmafilm, Jazzkaar, Tallinn Music Week – suurte festivalide huvi on niisiis märksa suurem kui pärmivabriku aegadel! Seda huvi soodustab kahtlemata kesklinna parem infrastruktuur.
Linnarahva liikumisradadest kõrval, söögi- ja müügikohtadest eemal oli ikka üsna raske sellist loomekeskust käigus hoida ja suuri püsipartnereid leida. Kui kultuuritehase kolimine õnnestub, on see niisiis pigem võimaluste avardumine, linnaruumis kesksema koha saavutamine.