Kultuur lahkub pärmivabrikust

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Kultuuritehase tegevusele pärmivabrikus paneb punkti festival Juumi, mis käib vabri­­ku ruumides ja õuel nii öösel kui ka päeval alates neljapäevast homme õhtuni.
Tartu Kultuuritehase tegevusele pärmivabrikus paneb punkti festival Juumi, mis käib vabri­­ku ruumides ja õuel nii öösel kui ka päeval alates neljapäevast homme õhtuni. Foto: Lauri Kulpsoo

Kilesauna kütmine, ühe ruumi maast laeni maalingutega katmine, õpitoad, vene kunstnike näitus, luulekontserdiõhtu, filmiöö ja veel mõned üritused panevad punkti noorte kultuurilisele tegevusele pärmivabrikus.



Punkti panemise ettevõtmised on ühtekokku festival Juumi. Pärast seda alustab pärmivabrikus suvest 2008 tegutsenud MTÜ Tartu Kultuuritehas otste kokkutõmbamist. Juuli alguseks peab olema plats puhas ja võtmed maja omanikule BVL Kapitalile üle antud.

Tartu Kultuuritehase hoovõtt pälvis tunnustust Tartu aasta teo ja kultuuriaasta parimate konkursil. Miks peab kümneid noorte loomingulisi ettevõtmisi ühendav Tartu Kultuuritehas märgilise tähenduse omandanud räämas tootmishoonest lahkuma?

Kapital ja kultuur

Pärmivabriku omanikke esindava BVL Kapitali arendusjuht Tanel Hagel nimetas põhjuseks päästeameti ettekirjutuste täitmatajätmise. See tooks kaasa umbes 50 000 krooni trahvi, kuid nõuete täitmiseks tuleks teha ligikaudu 150 000 krooni eest kulutusi.

«Kultuuritehas suhtles riigi, Tartu linna ja erinevate fondidega, kuid ei saanud kuskilt toetust, et päästeameti nõudmised täita,» ütles Hagel. «Meil ei ole aga mõtet sellesse hoo­­nesse sellisena, nagu see on täna, niisugust investeeringut teha.»

Kultuuritehasele üürile antud ruumid jäävad tühjalt seisma, sest uusi üürnikke ei saa BVL Kapital sinna võtta päästeameti nõuete tõttu.

«Omanikele tundub, et hoone on väärt rohkem üüri, kui meie neile maksame,» ütles Tartu Kultuuritehase juhatuse liige Tuuli Trikkant. «Ma tunnistan, et meil on olnud raskusi isegi praeguse üüri tasumisega, sest talv oli raske ja võlad kasvasid.»

Reedese seisuga oli võlgnevus umbes ühe kuu üüri suurune – 12 000 krooni. Talvel tegevus sama hästi kui soikus, sest maja oli lõhkenud torude tõttu külm.

Lahkumine pärmivabrikust ei too kaasa Kultuuritehase lõppu. «Me hakkame oma programmi kuskil mujal Tartus tegema või miks mitte ka mujal Eestis,» ütles Trikkant.

Tartu Kultuuritehase üks algatajaid Madis Mikkor on rakendanud oma energia Eesti Trükimuuseumi ja loovmajanduskeskuse Noor-Eesti loomisesse ajaloolises trükikojas Kastani 38.

Uutesse ruumidesse

Trükimuuseumil on Kastani 38 üle 300 ruutmeetri pinda. Pärmivabrikust kolib sinna ka kunstnik Peeter Allik oma Ferrodrumi galeriiga ja saab Mikkori andmeil esialgu oma käsutusse 400 ruutmeetrit.
Kultuuritehase algatajate hulgas olnud Berk Vaher nimetas kaht aastat pärmivabrikus põnevaks kogemuseks, kuidas ekstreemtingimustes kultuuri teha.

Nii Berk Vaher kui ka juhatuse liige Kaisa Eiche loodavad Kultuuritehase tegevuse jätkamiseks leida ruumi südalinnas. Koostööpartneriteks toob tulevik ilmselt Tartu Üliõpilasteatri, aga teiste hulgas ka Tartu Ülikooli teatriteaduse õppetooli, Eesti Teatri Festivali, Prima Vista ja Jazzkaare.
 

Täna ja homme
• Festival Juumi jätkub pärmivabrikus veebisaidi tartu.kultuuritehas.ee andmeil täna ja homme.
• Täna kell 17 diskori baaskursuse õpituba, kl 20–8 filmiöö «Cinéma Brun».
• Homme kl 12 lõpumüügi täika, kl 14 Dilidoni mängukarude õmblusõpituba lastele, kl 18 pajatab Tartu lugusid biosemiootik Kalevi Kull.

Tagasi üles