Andrus Rehemaa: Promenaadi tänav annab linnale uue võimaluse

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Andrus Rehemaa

FOTO: Erakogu

Vana, 1937. aastast pärit foto Tartu Postimehes näitab, milline oli linn enne sõjapurustusi Barclay platsi ääres – kunagi nii ilmekas ja kutsuv, võiks ta seda jälle olla.


Tegelikult vajaks kogu Tartu kesklinna sõjas hävinud ala korralikku regenereerimisplaani, mis näeks ette ajalooliste tänavate ja väljakute ning nende nimede taastamise (nt Hol-mi, Hobuse, Kauba ja Promenaadi tänav, Barclay ja Hen-ningi plats) ning ajalooliselt ja linnaruumiliselt olulisemate ehitiste taastamise (Kivisild, kaubahoov), määraks ajaloolist krundistruktuuri ja hoonemahte arvestavad taashoonestatavad alad, pargialad, Emajõe kallaste korrastamise ja sobivasse kasutusse võtmise.

See looks eelduse linnalise ilme ja maakasutusega kesklinna taastekkele, mis kannaks edasi Tartu ajalugu ja vaimu ning annaks tõuke ka Tartu majanduslikule arengule.

Luua nad uuesti

Tean, et hävinud hoonete taastamisse suhtutakse praegu pigem skeptiliselt. Ilmselt on selle üks põhjusi arusaam, et arhitektuur sünnib ja kaob koos teatud ajal kokku pandud või lahti võetud ehitusmaterjalidega.
Teine võimalus on näha arhitektuuri millegi püsivamana. Kord hästi ehitatud silmapaistev ehitis võib saada oma välimuse ja olemusega kultuuriloo osaks. Tema tähendus väljub arhitektuuri piiridest, saades osaks ühiskonna kultuuri- ja ajaloomälust, kust arhitektuuriteos ei kustu ka siis, kui teda füüsiliselt enam olemas pole.

Tekib kummaline olukord, kus inimestes elav kultuuripärand on tegelikkuses tunnustamata. Lahendus on ehitised taastada, kusjuures tegemist ei oleks originaalist alaväärsemate koopiatega.
Paraku ma ei näe praegu Tartus ega terves Eestiski sellise regenereerimisplaani loomiseks tahet ega võimekustki. Paistab, et Eesti ja Tartu arhitektid ning linnaplaneerijad ootaksid justkui valget laeva, mis kohe-kohe toob kaasa uue hea arhitektuuri ja inimesed, kes selle eest maksta tahavad.

Seni kulub aur kemplemisele, kas ühe inetu kasti otsa tehtavad teised inetud kastid võivad olla meeter kõrgemad või madalamad (vihje kaubamajale ja tema ventilatsiooniruumidele).

Mingit ilmutust uuest ja paremast arhitektuurist ei ole aga tulnud ega tule. Kui terve 20. sajandi jooksul ei suudetud seda välja mõelda ega luua, kuigi üritati, ei suuda seda ka praegused arhitektid oma eluajal. Soovitan parem vaadata vanu kaarte ja fotosid Tartust ning võrrelda neid tänapäevastega. Tarkus selle linna kohta peitub temas eneses, ta sajanditepikkuses kujunemises. Mis oli olemas, enne kui pool linna hävitati ja siis üles ehitamata jäeti.

Sellises unes püsib ka Tartu. Kesklinna kaubamajad on loodud püüdmaks varjata olukorra ajutisust: justkui monumendid keset tühje platse. Linna, millesse kiinduda, seal pole.

Barclay plats

Tulles tagasi Promenaadi tänava piirkonda, tuleks vaadata Barclay platsi ja Promenaadi tänava ala ühtsena. Teatavasti kandis enne sõda Küüni tänava nime ainult tänav Raekoja platsist Poe tänavani. Sealt algas Barclay plats, mille ülemine osa oli kujundatud pargiks. Barclay platsi jõepoolses küljes oli kaubahoov.
Barclay platsilt algasid Karlova poole minevad Aleksandri (praegu kuni Riia tänavani Küüni) ja Promenaadi tänav, viimane suunaga Riia mäe poole.

Barclay plats oli Raekoja platsi kõrval kesklinna teine oluline väljak, väiksem ja intiimsem suuresti poolt väljakut hõlmava pargi tõttu. Platsilt algavad Aleksandri ja Promenaadi tänav olid kesklinna olulised äritänavad.

Promenaadi tänav ise oli küll lühike, ent esinduslik mitmete suurte kivimajadega, millest vaid üks on alles. See maja märgib tänava üht serva. Ka üheksakümnendatel aastatel ehitatud nn Era panga maja järgib seda joont. Need kaks maja on ka ainsad, mis Promenaadi tänavaga arvestavad – kaubahall on ehitatud risti üle tänava ning kaarja klaasseinaga maja Barclay platsi ääres ulatub ka nurkapidi tänava alale. Postimaja sees on küll tänavasihti mingil määral märgitud, kuid katustatuna ja nüüdseks ka otstest kinni ehitatuna.

Promenaadi tänavaga on otseselt seotud Barclay platsi olemuse ja iseloomu taastamine, selleks on vaja seda jälle käsitleda ühtse väljakuna.
Kardan, et paljud tartlased Barclay platsi enam ühtsena ei taju. Räägitaksegi pigem Barclay pargist, mille kõrval on Küüni tänav… Kõigepealt tuleks Barclay platsi nimi nähtavaks teha. Siis tuleks platsi pind visuaalselt ühtlustada. Kasutada saaks pargiteedel ja väljaku muus osas sarnast sillutist.
Tänavad ja väljakud ise on muidugi ainult vahendid, nii-öelda tühi ja ajutise kasutusega ruum.  Tänavate ja väljakute kõrvale saab luua ja isegi peab looma selgepiirilise ja pideva kasutusega ruumi, s.t tänavaid ääristavad ja väljakut ümbritsevad hooned.

Barclay platsi äärest on kõigepealt puudu kunagi olulisim ja ilmekaim hoone, kaubahoov. Ainuüksi selle maja taastamisest ilmselt piisaks kogu väljaku taaselustamiseks. Kaubahoovi mahuks hulgaliselt näiteks väikseid ärisid ning kultuuri- ja käsitöötubasid.

Esinduslik Promenaadi

Ka Promenaadi tänaval on potentsiaali saada taas kesklinna tuiksooneks. Tänava täies mahus taastamiseks oleks vaja osaliselt lammutada postimaja, kaubahall ja kumera klaasseinaga maja – nii saaks taasavada kunagise tänavaala.

Teine küsimus on, mis seda tänavat peaks ääristama. Siingi tuleks arvestada kunagiste hoonemahtudega, et vaevaga taasloodud tänavast ei saaks n-ö kaubanduskeskuse tagahoov (nagu on juhtunud Uueturu tänavaga kaubamaja kõrval).

Ilmselt võiks mõelda hotelli London, hilisema maavalitsuse hoone taastamisele, mis ääristas koos kaubahooviga Barclay platsi. Ka Promenaadi tänavas endas oli hea arhitektuuriga kivimaju. Peaasi on aga see, et tänav saaks piisava hulga mitmekesise kasutusega maju, mis annaksid paljudele põhjust neisse sisse astuda.

Ühest küljest on hea, et tänavaala on erinevate omanike käes, teisest küljest halb, sest kõigiga kokkuleppele jõudmine ja raha leidmine võib võtta aega. Aga kui kava oleks olemas, saaksid omanikud ka eraldi, sellega arvestades oma krundil toimetada. Näiteks praegu kaubahalli osas.

Hoolimata otsapidi tänavale ulatuvast klaasseinaga majast on ühendus Barclay platsiga siiski olemas ja tänava pikendamine kaubahalli krundile täiesti mõttekas, isegi kui esialgu peab tänav postimaja juures jõnksu Ülikooli tänava poole tegema.

Kogemus on näidanud, et suured ühe katuse all olevad ja tervet kvartalit haaravad kaubamajad mõjuvad linnale halvasti – nende ümber tekib surnud tsoon, kust isegi läbi käia pole enam palju põhjust. Lõpuks hakkab see allakäik suurpoodi ennast mõjutama: mida vähem inimestel asja poe ümbrusesse, seda vähem satub neid ka poodi.

Siit soovitus kaubahalli omanikele: äkki proovikski seekord teisiti? Ühe suure halli asemel saab ehitada poodide ja muu jaoks majad kahele poole tänavat. Õnnelikul kombel toob ajalooline linnaruum teile sellise võimaluse kandiku peal kätte.

Samal teemal: «Uuenev kaubahall annab vanale tänavale võimaluse», TPM 12.05.

Tagasi üles