K, 25.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lätlasi huvitab Riia-Tartu rongiliin

Jüri Saar
, reporter
Lätlasi huvitab Riia-Tartu rongiliin
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu vaksalist ei välju juba ammu ühtki rahvusvahelist rongi, isegi Riiga sõitmiseks peab Valgas ümber istuma.
Tartu vaksalist ei välju juba ammu ühtki rahvusvahelist rongi, isegi Riiga sõitmiseks peab Valgas ümber istuma. Foto: Kristjan Teedema

Tuleval aastal lõpeb Valka-Riia raudtee remont, mis lubab rongidel sõita kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis, ja Tartu-Riia rongiühendus tundub Läti ametnikele ka perspektiivikas, ütles visiidilt naasnud Tartu volikogu esimees Aadu Must.

Volikogu süvenes jaanuaris Tartu rongiühenduste temaatikasse ja jätkab arutelu tuleva  nädala istungil. Volinikud muretsevad, et kui Rail Baltic ehitatakse läbi Pärnu, võib raugeda huvi arendada ühendust Tartu kaudu.

Vahepeal otsustati käia ka Lätis maad kuulamas ja seepärast sõitis Aadu Must sel nädalal Riiga.

Ta selgitas, et põhiline polnud küsida mitte Rail Balticu kohta, vaid Tartu vajadus on kiire ja mugav raudteeühendus Euroopaga.

Remont käib

«Niipalju olen jõudnud ära õppida, et Eestis räägitakse nõukogude aja vaimus, et on üks kindel tee, Euroopa mõttelaadis on reisijate veoks pigem võrgustikud. Ei pea alati olema ainult üks rong suurel Siberi magistraalil,» rääkis Must.

Tema sõnul oli kohtumisi mitmeid ja üks tõsisemaid Läti transpordiministeeriumi raudteeosakonna juhataja Janis Eiduksiga, kes sel nädala käis ka Tallinnas riigikogu liikmetele selgitusi jagamas.

«Tema võttis abilised kaasa ja nad selgitasid, millised on nende plaanid,» kirjeldas Must. «Kõige sümpaatsemad ja lootustandvamad lubadused olid selle kohta, kuidas nad vaatamata Rail Balticu projektile on asunud rekonstrueerima raudteeharu Riia-Valka. Käsi piiblil oli lubadus, et 2015. aasta lõpuks on kogu lõik korrastatud võimaldamaks rongidel sõita kiirusega 120 kilomeetrit tunnis. Ütlesid, et ajagraafikus taganemist ei tule.»

Jutt läks ka sellele, kuhu rongid võiksid neil rööbastel sõita, ja selgus, et suure dotatsioonivajaduse tõttu peeti ebaotstarbekaks ja perspektiivituks Tallinna-Tartu-Riia liini, kuid Tartu-Riia rongiühendust hinnati perspektiivikaks.

«See võiks meile olla lahendus,» ütles Must.

Praegu Tartust Riiga rongi ei lähe, Valgas tuleks ümber istuda.

Tartu kaudu Rail Balticu ehitamisse suhtusid lätlased leigelt. Kõrged Läti ametimehed olid seda meelt, et Rail Balticus on mõned aspektid veel avatud, aga pigem küsimus, kas Leedus läheb raudtee pealinna Vilniuse kaudu.

Tartusse mahub küll

Tartu abilinnapea Jarno Laur ütles, et Tartus on vahepeal üle vaadatud, kas Rail Baltic Tartusse mahuks. Teekoridori ei ole reserveeritud, kuid raudtee tarvis on maad sel määral, et see võiks olla Rail Balticule küllaldane ja ette ei jää maju, kui välja arvata mõned raudtee kaitsealale ehitatud seadustamata aiamajakesed.

Kitsam koht on Kauburi kaubamaja lähedal, kuhu on kavandatud Vaksali tänava pikendusena magistraaltänav, kuid sealgi maad piisab.

«Tõsi, peaksime mõned ristumised tavaliiklusega üle vaatama, need tuleks kahetasandiliseks ehitada,» ütles Laur. «Kas autod üle või rong üle. Selle projekti eelarve juures ei oleks see suur küsimus. Tartule tähendaks see, et saaksime ka liiklusprobleemid lahendada.»

Laur nentis, et laias pildis oleks Tartule väga kasulik see kiirraudtee endale saada. «Aga kas need rongid on läinud või ei ole, selles on erinevaid arvamusi. Ma ise arvan, et see rong on kahjuks läinud. Minu meelest muutub see aktuaalseks üksnes siis, kui Harjumaal ei ole läänesuunalist läbimurret võimalik mõistliku ajaga saavutada,» lisas ta.

Märksõnad
Tagasi üles