Annelinna rahvamaja plaan tekitab pingeid

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu raekoda
Tartu raekoda Foto: Margus Ansu

Keskerakonna eestvõttel sai läinud sügisel Tartu koalitsioonilepingusse punkt, et Annelinna rajatakse kultuurikeskus, kuid vaevalt kolm kuud hiljem teatas kultuurivaldkonna abilinnapea, et sellist kohta ei tule.

Annelinna rahvamaja oli üks punkt, mille koalitsioonilepingusse jõudmisest Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Aadu Must mullu oktoobris võimukõneluste edenedes rõõmuga teatas.

«Nähtavasti on see asi, mille järel me saame öelda, et me pole Põlvast maha jäänud,» ütles Must siis kommentaariks.

Koalitsioonileppes ei ole siiski kirjas rahvamaja, aga on kultuurikeskus. Ei ole ka öeldud, et ehitame, on tagasihoidlikum sõnastus: «Käivitame Annelinna kultuurikeskuse loomise.»

Kui kultuurikomisjoni eelmisel koosolekul Teppanilt kultuurikeskuse rajamise kohta küsiti – asjaosalised mäletavad, et küsis komisjoni keskerakondlasest esimees Nikolai Põdramägi –, oli kultuuriala abilinnapea vastus, et ei ole mõtet uut hoonet ehitada.

Millest jutt?

Teisipäeval teemat kommenteerides ütles Teppan, et temalt tõesti küsiti kultuurikomisjoni koosolekul, kas Tartusse tuleb kultuurimaja. «Vastasin, et lähemate aastate jooksul ei tule, kuid on olemas kultuurikvartali ehk Raadi linnaossa Roosi tänava vanade kasarmute juurde kultuurikvartali ehitamise plaan,» kostis ta. «Seda võib samastada Annelinna kultuurikeskuse ehi­tami­se­ga.»

Linnapea Urmas Kruuse aga lausus omalt poolt, et nõndanimetatud kultuurikeskuseks võib nimetada ka Annelinna noortekeskust, kui see valmis saab.

«Võib-olla me ei mõtle nii monofunktsionaalset. Ei seo seda lahti, on nii palju sarnaseid funktsioone, kui mõtleme ruumikasutust või võimalusi tegeleda kultuuriga, vaba aja huviringidega. Kas sellest tuleb noortekultuuri keskus või mingi muu, ei ole hetkel peateema. Me ei saa seda enne laualt maha võtta, kui on üks või teine otsus tehtud,» ütles ta.

Kruuse kinnitas, et keegi ei ole kultuurikeskuse teemat arutanud ega ka maha võtnud.

«Kui keegi küsib, kas me ehitame päris uue kultuurimaja, siis päris uut sellises võtmes kindlasti enne ei ole, kui meil on teada, kuidas Anne noortekeskus valmib või milline saab olema selle perspektiivne funktsionaalsus,» lisas Urmas Kruuse.

Teppan kinnitas aga, et tema ei näe lähemate aastate jooksul Annelinna kultuurimaja ehitamist eraldiseisva hoonena.

Tühjad koolimajad

«Kohtusin eakate kojaga, siis küsiti kultuurimaja kohta. Küsisin vastu, et kes on taotleja, kes on kasutaja, kes on huvirühm. Siis ühtegi kätt ei tõusnud. Mulle on mõte Annelinna kultuurikeskusest jäänud täiesti hägusaks. Kes on kasutajad, kes täidavad selle hoone hommikul kella üheksast õhtul kümneni sisuga?» rääkis Teppan. «Koolimajad on õhtuti tühjad. Miks on saalides-aulates pärast kella viit tuled pimedad?»

Siis sekkus keskerakondlasest abilinnapea Vladimir Šok­man: «Kallid inimesed, nagu ikka nende definitsioonidega on, igaüks paneb neile oma sisu. Kultuurimaja, rahvamaja – need on niivõrd laiad mõisted, et tuleb sisust lähtuvalt lähenda.»

Kultuurikomisjoni esimees Põdramägi ütles eile, et Tiigi seltsimajast jääb Tartule ammu väheks ja tema meelest on Tartu ainus omavalitsus, kellel pole kultuurimaja. On teatrid, aga need ei ole taidlus- ega rahvakultuuri harrastamise kohad.

«Iga aasta me vaatame koalitsioonileppe üle: mis on tehtud ja mis on teoksil,» lausus Põdramägi. «Olles realist, 60 protsenti plaanidest täitub, aga kas just kultuurikeskus peab olema ülejäänud 40 protsendi hulgas, see on halvem variant. Mina tõstatan selle küsimuse, mida tähendab Annelinna kultuurikeskus.»

Tagasi üles