Olen sellest oma elus enam kui mitmeid kordi kirjutanud, nii et palun vabandust, et kirjutan veel. Rocki üleeilse võidu järel Samaara meeskonna üle painab mind kõige enam küsimus: kas ja kuidas me suudame Rocki võitu ja võite suunata Tartu korvpallimeeskonna edasisse arengusse?
Vahur Kalmre: mis saab Rockiga edasi?
On muidugi vahva vaadata, kuidas linnapea ja ülikooli rektor pärast mängu peatreenerit kallistavad (all fotol), kuid olulisim on, et mõlemad, nii ülikooli kui ka linna juhid, käituksid kui korvpallimeeskonna omanikud. Et ka linn ja linnapea julgeksid ükskord ometi olla korvpalliklubi omanikud.
Omanikuks olek tähendab vastutust igal ajal, praegu siis võitude ajal. Omanik olla tähendaks seda, et ülikool ja linn viiksid edasi korvpallimeeskonna omandivormi, milles nad oleksid võrdsed vastutajad (sellest kirjutasin koos linnapea ja ülikooli kantsleriga varsti kaks aastat tagasi, kuid ellu pole seda kutsutud). Võrdsed kallistajad muidugi ka.
Ja loomulikult peaks Rockil olema korralik võistlussaal, kuhu mahuks veel rohkem pealtvaatajaid, kui oli üleeile mängus Samaaraga (FIBA andmetel 2000). See meeskond, see mäng, see linn väärib seda. Äkki juba lähemas tulevikus.