Esimene mängufilm linastus Karlovas

Jahisaksad annavad kogupaugu metsaserval avastatud karukoopa poole. Foto: Eesti filmiarhiiv ja Eesti filmi andmebaas

Tartus tekitas neil päevil 100 aastat tagasi suurt huvi film, mille olid vändanud tartlased põhiliselt samas linnas ja mis tuli esimest korda ekraanile Karlova linnaosas Ideali kinos.

Vana kalendri järgi täna 100 aastat tagasi avaldas Postimees kuulutuse, mis kutsus kõiki samal ja järgmisel kolmel päeval vaatama filmi «Karujaht Pärnumaal». «Juba pildi tegemine on ajakirjanduse poolt rohket poolehoidmist leidnud. Mängitud Tartus paremate näitejõudude poolt. Estonia film».

Kui publik kogunes kinno Tähe uulits nr 68 (praegune Tähe 20 ja 22, sealsamas asub kohvik Anna Edasi) seansile, nägi ta oma aja kohta pikka, kümmekond minutit väldanud naljakat filmi härraste nurjunud karujahil käimisest.

Jahisaksad kogunevad

Habemik kiilaspäine vanahärra Frakmann loeb kohvi ja sigari kõrvale ajalehest ärevat uudist. Vahekiri ekraanil annab teada, et Pärnumaa metsades elab karu, kelle pärast on hirmul ümbruskonna saksa elanikud.

Frakmann helistab politseisse, nõuab otsekohe välja politseinikud, relvad ja karupuuri ning neid oodates puhub rõdul suurt jahisarve (vahekiri: «Kohutaw hädapasun pandakse hüüdma ...»). Nii teavad sakse­mad mehed jahiretkele koguneda.

Kõvakübarates härrad ja mundrimehed avastavad hõredas metsas karupesa ja annavad kaks kogupauku. Kuid Frakmann kukub ja jääb karu haardesse. Algab «wõitlus elu ehk surma pääle».

Karu rebib Frakmanni rõivad ribadeks ja mõni teinegi saab kannatada. Jahisakstel tuleb tühja puuri ja löödud ilmega lahkuda. Nagu vahekiri annab teada, «olla jahisaksad karujahil lõpulikult läbi kukkunud. Karul seista pesa nii kindlasti et waewalt loota wõib teda ärahäwitada».

Filmi valmimine oli tihedasti seotud Postimehega. Asi sai alguse Pärnu linnapea Oskar Brackmanni ja sama linna ajakirjaniku Jaan Karu vahelisest sõnasõjast ja poliitilisest võitlusest.

Ajakirjanik süüdistas linnapead korruptsioonis. Kohus määras talle laimamise eest 40 päeva vangistust. Samal, 1913. aastal osalesid mõlemad Pärnu linnavolikogu valimistel, kus Jaan Karu pääses vastase vastukampaaniast hoolimata volikokku. Eestlased saavutasid esimest korda Pärnu volikogus ülekaalu baltisakslaste üle.

Jaan Karu avaldas sellest kõigest Postimehe mitmes numbris järgneva artikli. Asja võttis lühidalt kokku Hoia Ronk (kirjanik Karl August Hindrey pseudonüüm), kelle nädalakommentaarist saidki filmitegijad inspiratsiooni.

Hoia Ronk kirjutas filmist ka esilinastusele järgnenud Postimehes. Sest politsei leidis mõne  ebakohase stseeni ja sestap oli «kinodraamat kõwasti kääridega kärbitud».

26. veebruaril

«Karujaht Pärnumaal» tuleb oma sajanda aastapäeva puhul vaatajate ette 18. veebruaril Tallinna kinomajas ja 26. veebruaril Tartu Elektriteatris.

Eesti filmiarhiivi juhtivspetsialist Mairold Kausi teatel saab samal seansil esimest korda suurel ekraanil vaadata kroonikafilmi «Bezet Dorpat / Vallutatud Tartu» (1918, 5 min). See kajastab Saksa okupatsioonivägede saabumist Tartusse veebruaris 1918.


Poliitiline satiir

• Eesti esimene mängufilm, poliitiline satiir «Karujaht Pärnumaal» esilinastus Tartu kinos Ideal 13. veebruaril, uue kalendri järgi 26. veebruaril 1914.

• Produtsent Aleksander Tippo, režissöör Tõnis Nõmmits, operaator Johannes Pääsuke.

• Soomes restaureeritud ja digiteeritud ning 11 minutit ja 15 sekundit kestva filmi taasesilinastus oli Tallinna kinomajas 7. septembril 2004.

Allikas: Eesti filmi andmebaas