Mullu ligi 25 000 aiamaja tootnud ja neist lõviosa Lääne-Euroopasse eksportinud Lasita Maja loodab tänavu tootmist vähemalt kümme protsenti suurendada ning kasumit kahekordistada.
Aiamajatootja murdis uutesse poekettidesse
10. veebruar 2014, 13:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lasita Maja juhatuse esimees Kaido Maisvee ütles, et tänavu võiks firma tehas Tähtvere vallas Pihva külas saada valmis kuni 30 000 aiamaja. Eelmisel aastal mõne protsendi võrra vähenenud käivet püüab Lasita Maja suurendada mullusega võrreldes 18 protsendi võrra – 21 miljoni euroni.
«Praegu tundub, et selle aasta, aga võibolla isegi paari aasta perspektiivis on meil tulemas hea aeg,» nentis Maisvee.
Tema sõnul käib aiamajade tootmine oktoobrist jaanuarini tavapäraselt minimaalse jõudlusega. Turg elavneb ja majakeste müük hoogustub, kui räästad tilguvad ja tihane on lauluhoos.
«Mullu juhtus see alles aprillis, sest terves Euroopas oli pikk külm kevad,» nentis Maisvee. «Seetõttu ei täitunud ka meie müügiprognoos. Tänavu on juhtunud nii, et hooaeg juba käib. See algas tavalisest peaaegu kolm kuud varem. Muidugi on see tervitatav.»
Tootmine stabiilsemaks
Lõuna-Saksamaal on praegu ligi kümme kraadi sooja, vähemalt neli-viis kraadi sooja on ka Saksamaa kõige vilumais paigus. Lasita Maja suutis saada läinud aastal lepingu mitme suure ehituskaupluste ketiga, näiteks OBI ja Bricoramaga,
kes erinevalt väiketellijaist peavadki valmistuma suure müügi lahtiminekuks mitu kuud ette.
«OBIsse saamine võttis aastaid,» iseloomustas Maisvee väärt edasimüüjate juurdeleidmise keerukust.
Ehituspoekettide põhivõlu ongi Lasita Maja jaoks ühelt poolt suhteliselt pikas, kuni pooleaastases ettetellimises, teisalt suurtes korraga tellitavates kogustes. See lubab tootjal pikemaid plaane teha ning tootmist ühtlustada. Tootmise ühtlustamine tähendab stabiilseid töökohti.
«Püüdleme selle poole, et töö käiks meie tehases aasta ringi kahes vahetuses,» ütles Kaido Maisvee.
Praegu töötab Pihval Lasita tehases kaks vahetust, kummaski korraga 50–60 inimest. Maisvee sõnul on Lasita Maja investeerinud viimase kahe aastaga automaatseadmeisse ligi kolm miljonit eurot ning tahab samal viisil tootmist veelgi tõhustada, värbamata uusi töölisi.
«Efektiivsem tootmine peaks võimaldama meil ka töötajaile rohkem palka maksta,» märkis Maisvee.
Lasita Maja põhituruks on kujunenud Saksamaa, kuhu müüakse umbes pool kogu toodangust. Järgnevad Prantsusmaa ning siis Inglismaa, Itaalia ja Norra, vahetades teineteist aeg-ajalt kolmandal kohal välja.
«Esimesi katseid oleme teinud ka Vene turul, et püüda sealset jõudsalt arenenud keskklassi,» kõneles Maisvee. «Nõudlust seal oleks ja ka hinnas poleks küsimus, aga kõikvõimalike kooskõlastuste saamine on päris keeruline.»
Eesti turg on Lasita Majale protsentuaalselt üsna marginaalne. Eestisse jääb Maisvee sõnul vaid umbes kaks protsenti Lasita aiamajadest, see tähendab siiski umbes 500 aiamaja igal aastal.
Maisvee sõnul jääb keskmise Lasita Maja hind alla tuhande euro. Sõltuvalt riigist ja kaupmehest lisandub sellele mitmekümneprotsendine jaemüüja juurdehindlus. Keskmise aiamaja mõõtmed on umbes kolm korda kolm meetrit või pisut alla selle.
Palmako ootus napim
Lemeks Gruppi kuuluv Palmako, kelle Kavastu tehas on aiamajade tootmise mahult Lasita Pihva tehasega võrreldav, kuid kes valmistas koos Lääne-Viru Laekvere tehasega mullu kokku üle 40 000 aiamaja, vaatab sellesse aastasse napima ootusega.
2012. aastal 31 miljonit eurot käivet ning ligi kaks miljonit eurot kasumit teeninud Palmako kasvatas eelmisel aastal käibe 37,5 miljoni euroni. Kasum jäi samasse suurusjärku.
«Tänavuse aasta osas oleme konservatiivsemad,» tõdes Palmako juhatuse esimees Rain Raudsepp. «Planeerime käibe kasvuks kümme protsenti. Kasumlikkus langeb.»
Raudsepa selgitusel on kuuse saematerjal kallinenud aastaga viis kuni kümme protsenti, kuid konkurents tootjate vahel ei võimalda aiamajade hinda tõsta. Tema sõnul on nõudlus aiamajade järele Lääne-Euroopas üha kahanenud, mistõttu saavad Eesti tootjad loota müügi kasvu vaid konkurentidelt kliente üle lüües.
«Seni on Eesti tootjate konkurentsieeliseks olnud soodne hind, suurepärane tootekvaliteet ja paindlikkus,» märkis Raudsepp.
Eestisse jääb Raudsepa sõnul vaid umbes üks protsent Palmako aiamajadest.
Lasita Maja
• Lasita Maja aiamajade tootekataloogis on sada põhimudelit aiamaju. Koos väikeste variantidega loendab firma kokku 300 majamudelit.
• Lasita Maja töötleb aastas üle 40 000 tihumeetri täiskantset saematerjali, millest valmivad detailid umbes
25 000 aiamajale.
• Lasita Majas ning tütarettevõtetes Lasita Maja Production, Bohlen ning Nordic Holz töötab kokku 203 inimest, neist 170 tootmises.
• Lasita Maja ning tütarettevõtete konsolideeritud käive oli mullu 17,8 miljonit eurot ning kasum 0,5 miljonit eurot. Tänavu on grupi eesmärk 21 miljoni eurone käive ning ligi miljoni euro suurune kasum.
Allikas: AS Lasita Maja