Kaagvere ja Tapa erikooli õpilased laamendasid mõni nädal tagasi oma koolis ning osa neist lasi sealt segadust ära kasutades ka jalga. Haridusminister soovib nüüd erikoolides korra kiiresti majja lüüa.
Kaagverre kerkib erikooli linnak
Erivajadustega laste haridus- ja koolikorralduse nüüdisajastamise tempot peab kiirendama, ütles läinud nädalal Tapa erikooli külastanud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.
Nüüd on ministeerium saanud peaaegu valmis erikoolides õppivaid lapsi puudutavate seadusandlike aktide muudatused ning Riigi Kinnisavara AS (RKAS) kuulutas välja riigihanke Tapa erikooli ümberehitaja leidmiseks. Sel või järgmisel kuul algab Kaagvere erikooli uue kompleksi ehitaja otsimine.
«Kaagverre tuleb päris suur kompleks,» ütles Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm.
Mõisapargis asuvast Kaagvere erikoolist mõnesaja meetri kaugusele ehitatakse veidi enam kui 2600-ruutmeetrine peamaja, kus on kooliruumid, võimla, köök, spetsialistide eriruumid ja ka üks majutusüksus.
Praegu on Kaagvere erikoolis kohti 32 õpilasele, uues kompleksis on aga 76 kohta. Õpilased hakkavad elama peremajas ning kuues rühmakodus. Peremajas on ruumi ligi 290 ja rühmakodus 160 ruutmeetrit.
Peale väliste muudatuste ootavad erikoole ees ka sisulised muudatused. «Kaagvere ja Tapa erikooli vahel ei jagune õpilased varsti enam soo, vaid oma tegude järgi,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kõneisik Asso Ladva. «Tapal hakkavad uutes oludes õppima suuremate probleemide ning kangema loomuga poisid ja tüdrukud. Kaagvere erikool aitab järjele väiksemate erivajadustega õpilasi.»
Praeguse kava järgi peaks Kaagvere uus koolikompleks valmima 2015. aasta sügisel, raha selleks tööks tuleb riigieelarvest. Kompleksi projekteerimiseks kulus koos käibemaksuga veidi enam kui 76 200 eurot. Ehituse hind selgub riigihanke tulemusena.
Kaagvere erikooli praegused hooned lähevad Asso Ladva sõnul Riigi Kinnisvara ASi omandusse ja see ettevõte otsustab, mis neist saab edasi.
Kaagvere erikool
• 1920. aastal tehti Kaagvere mõisahoonesse emade ja rinnalaste kodu, 1926. aastast oli seal lastekodu.
• 1941. aastal hävis häärber pommirünnakutes, 1957. aastal ehitati hoone vundamendile uus külgtiibadega maja lastekodule.
• 1965. aastal hakkas seal tööle erikutsekool nr 34, mis andis üldharidust ning õpetas õmblemist ja köögiviljakasvatust käitumishälvetega tüdrukutele.
• Eesti taasiseseisvumise järel nimetati õppeasutus Kaagvere erikooliks.
• 2009. aastal oli nii koolimaja kui ka õpilaskoduna kasutatud stalinistlik hoone nõnda eluohtlikuks muutunud, et erikool kolis selle kõrval asuvasse endisse õppe- ja tootmishoonesse. Seal õpivad ja elavad tüdrukud praegugi.
Allikas: Kaagvere erikool