:format(webp)/nginx/o/2019/04/13/11947720t1h79fe.jpg)
/nginx/o/2010/05/27/375145t1h1f00.jpg)
Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi hiljutise uuringu tulemused näitavad, et Eesti koolide abituriendid peavad olulisimaks iseseisvat mõtlemist ja tegutsemist, viimasel kohal on aga traditsiooniga seotud väärtused.
Noored seavad iseseisvuse esikohale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väärtused juhivad meie valikuid, käitumist ja sündmuste arengut. Samuti aitavad need inimesel oma tegevust hinnata ning ka oma tegusid õigustada.
Tartu Ülikooli teadlased Luule Mizera ja Kristi Päeva uurisid, kuidas on Eesti koolide abiturientide väärtused muutunud viimase kümne aasta jooksul.
Töös küsitleti sadakonda Tallinna ja Tartu koolide lõpuklasside õpilast, et saada teada, millisesse järjekorda noored väärtusi seavad.
Luule Mizera ja Kristi Päeva uurisid viit suuremat väärtusrühma: enesesuunamine, saavutus, konformsus, võim ja traditsioon.
Uuringust selgus, et Eesti koolinoorte hulgas on esikohal enesesuunamise väärtusrühm, mille alla koonduvad sellised väärtused nagu iseseisev mõtlemine ja tegutsemine ning sellega seotud valikute tegemine, loomine ja avastamine.
«Enesesuunamise väärtustamine iseloomustab eelkõige tänapäevaseid läänelikke ühiskondi, mis peavad oluliseks lapse iseseisvaks ja autonoomseks täiskasvanuks kasvatamist-kasvamist,» selgitas Mizera.
Emade kasvatusväärtused
Luule Mizera ja professor Tiia Tulviste on varem uurinud ka Eesti lapsevanemaid.
Nagu Rootsi ja Soome emad, väärtustavad ka Eesti emad iseseisvust ja saavutusi, kuid rõhutavad tunduvalt rohkem konformsusega seotud väärtusi kui Skandinaavia emad.
Konformsuse väärtusrühma kuuluvad kuulekus, oma vanemate ja vanade inimeste austamine, viisakus ja enesedistsipliin.
«Paistab, et Eesti lapsevanema kasvatuseesmärgiks on iseseisev ja edasipüüdlik laps, kes on samal ajal kuulekas ja viisakas,» ütles Mizera.
Paari aasta tagusest uurimusest, kui emadel paluti nimetada nende jaoks olulisi kasvatusväärtusi, selgus, et Rootsi emad pidasid kõige tähtsamaks seda, et lapsed oleksid rõõmsad ja õnnelikud.
Nad ei pidanud oluliseks traditsioonilisi kasvatusväärtusi nagu kuulekus, viisakus ja töökus.
Eesti emad seevastu pidasid väga tähtsaks nii enesesuunamisega seotud väärtusi kui ka traditsioonilisi väärtusi.
Samuti torkas tulemustest silma, et nii Rootsi kui ka Soome emade väljapakutud kasvatusväärtused olid tunduvalt ühekülgsemad kui Eesti emadel.
«Võimalik, et põhjus peitub Eesti üleminekuühiskonna arvamuste paljususes,» arvas Mizera.
Rootsis ja Soomes on viimaste aastakümnete jooksul jõutud teatavale üksmeelele selles, mis on laste kasvatamise puhul oluline ning mis mitte, Eestis mõttevahetus alles kestab.
Väärtuste järjekord sama
Koolinoorte väärtushinnanguid uuris 2000. aastal ka professor Tiia Tulviste ning tulemuste võrdlemine näitab, et väärtuste olulisuse järjestus on 2000. ja 2009. aastat võrreldes samaks jäänud, kuid muutunud on individuaalset autonoomiat rõhutavad väärtustüübid. Vähemtähtsaks on jäänud materiaalset heaolu ja turvalisust rõhutavad väärtused.
«Võib öelda, et väärtuste hierarhia on taasiseseisvunud Eestis püsinud stabiilsena läbi aastakümnete ega sõltu majanduskasvust või -langusest ega päevapoliitikast ning kajastab ilmselt midagi meie kultuurile väga omast,» rääkis Mizera.
Väärtuste uurimisest
• Shalom H. Schwartz oli sotsiaalpsühholoog ning inimese põhiväärtuste teooria looja.
• Schwartz tuletas teooriast lähtuvalt 10 motivatsioonilist väärtustüüpi.
• Need on võim, saavutus, hedonism, stimulatsioon, enesesuunamine, universalism, heasoovlikkus, traditsioon, konformsus ja turvalisus.
• TÜ psühholoogiainstituudi Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse arengu- ja koolipsühholoogia uurimisrühm valis kümnest väärtusrühmast viis, mille alusel uuritakse umbes iga kümne aasta tagant koolinoorte ja üliõpilaste väärtuste tähtsuse järjekorda seadmist.