Kohustuslik toatemperatuur jäi seadusest välja

Miinimumtemperatuuri nõuet oleks inimeste arvates kõige keerulisem täita just ahiküttega korteris. Foto: Kristjan Teedema

Eesti korteriühistute liit tegi korteriomandi seaduse eelnõusse ettepaneku kehtestada korteritesse 18-kraadise miinimumtemperatuuri nõue. Justiitsministeerium selgitas selle asemel eelnõus täpsemalt mõistliku kütmise kohustust.

Miinimumtemperatuuri kehtestamisele on vastu nii justiitsministeerium kui paljud korteriomanikud. Ministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets rääkis, et seadusega ei ole võimalik kehtestada ühte kindlat miinimumtemperatuuri, sest esiteks pole kõik korteriomandite hooned – nagu näiteks garaažid ja siseparklad – köetavad.

Teiseks peavad korteritevahelised piirded erinevalt sooja, seega mõnes majas võib korteri temperatuur mõjutada naaberkorterit vähem, mõnes rohkem.

Kolmandaks on tema sõnul inimeste õhutemperatuurieelistused üsna erinevad. «Mõnele piisab elamiseks ka 16 kraadist ja sel juhul ei saa  naabrid nõuda, et ta tõstaks temperatuuri 22 peale, nagu neile meeldib,» ütles Murumets.

Võimalik vastutusele võtta

Murumets kinnitas, et kui korteriomanik rikub kohustusi, saavad naabrid nõuda talt selle lõpetamist või äärmuslikul juhul tema korteriomandi võõrandamist, mille põhjendatuse üle otsustab kohus.

Tartu korteriühistute liidu juhatuse liige Anne Valk ütles aga, et miinimumtemperatuuri nõue peaks seaduses kindlasti sees olema, sest siis oleks suurtel korteriühistutel võimalik kütte kinni keeranud inimesele teha reaalse pidepunktiga ettekirjutus, mis üldise seadusparagrahvi puhul pole nii lihtne.

«Kui seadusega nõuet ei kehtestata, siis omanikud, kes korteris sees ei ela, võivad kütmata jätmisega kahjustada kaasomandit,» lausus Valk. Seadus puudutabki maju, kus on vähemalt kaks korterit.

Vajalik püsiv soojaallikas

Ka Supilinna seltsi esimees Mart Hiob ütles, et 18 kraadi ei tundu talle põhjendatud alampiirina, sest soojustamata ahiküttega majas võib selle temperatuuri saavutamine külma ilma korral olla lühiajaline isegi korteris, kus elatakse.

Ta lisas, et hoone kahjustuste vältimiseks piisaks ka näiteks viie- või kümnekraadisest soojast.

«Loomulikult väheneb naabrite mugavus, kui temperatuur ühes korteris on nii madal,» lausus Hiob.

Ta rääkis, et raskesti põhjendatavate või üle jõu käivate kohustuste seadmine ei toeta ühtekuuluvustunnet ning vastutust ühise vara eest. «Nõue peaks olema jõukohane ka soojustamata ahiküttega majades, kus ei ole püsivat soojaallikat,» ütles Hiob.

Praegu on eelnõu riigikogus menetluses, kus saab Murumetsa sõnul üleskerkinud küsimusi vajaduse korral veel arutada.

Uus seadus

• Praegu on korteriomandi seaduses omaniku kohustusena korteriomandi reaalosa korrashoidmine ning hoidumine tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (§ 11 lg 1).

• Uue seaduse eelnõus on seda täpsustatud: eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma seal sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ja teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta (§ 31 lg 2).

Allikas: Korteriomandi seadus, korteriomandi ja korteriühistu seaduse eelnõu

Arvamused

Merike Lill

Postimehe tellimiskeskuse juhataja

Kujutan ette, et puumajades on elanikul raske 18-kraadist temperatuuri hoida – see kõigub nii kõvasti. Kui ta õhtul saabki 22 kraadi sisse, siis järgmisel päeval, kui ta töölt tuleb, on see 16 kraadi. Minul on ka selline korter, kus praegu kedagi ei ela, ja ma käin seal kaks-kolm korda nädalas kütmas. Katsun hoida seal vähemalt 12 kraadi, hea oleks veel, kui natuke rohkem, naaber on sellega rahul olnud. Kui 18 kraadi peaks sees hoidma, peaksin kütma iga päev.

Endla Paju

Pensionär

Trepikojad on soojustamata ja niivõrd külmad, need jahutavad korteri ära – no enam-vähem 17-18 ikka on jah. Aga kõvasti tuleb kütta. Mul on puuküttega pliit ja ahi, korra päevas kütan pliiti ja korra ahju, kui ikka need suured külmad on. Praegu ma ei küta pliiti ja vaatasin, et oli peaaegu 19 kraadi. Täna on veel kütmata.

Aga meie majas on palju kortereid, kõrval ja all, need on tühjad. Inimesed ei ela seal sees, teevad remonti. Möödunud aastal sulatati torusid lahti neljal korral. Neid kütmata kortereid on väga palju ja nende kohta on väga palju nurinat olnud üleüldiselt.

Epp Rünkla

Logistik

Mul on ahjuküttega korter. Hommikul on mul tavaliselt toas 15-16 kraadi – kui väljas on väga külm, siis 18 kraadi sisse ei saa. Ei poolda kindlasti miinimumtemperatuuri nõuet, see on keeruline. Ma saan aru, et naabrite seisukohalt võiks olla.

Maru kalliks läheb lisaküte, ma ei kujuta praegu üldse ette, et suudaks seda tagada, kui on üle 20 kraadi külma väljas. Meie süsteem on selline, et ma pean veel öösel ka puid alla panema. Mul on sellised küttekehad, mis seni annavad sooja, kuni tuli põleb. Praegu kütan kaks korda päevas, aga külma ilmaga on tuli all kogu aeg.