Miks kirjutatakse akadeemilistes tekstides, nagu näiteks Eesti Keele Instituudi ning Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse uurijate koostatud mälestusteoses, mis ilmus Kristian Jaak Petersoni 200. sünniaastapäeva puhul, tema esimene eesnimi i-ga ja mitte jotiga? Ja teine nimi on sealsamas IAAK ...
Miks kirjutatakse Petersoni nime tekstides erinevalt?
6. veebruar 2014, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Sutrop
Eesti Keele Instituudi direktor
Kristian Jaak Peterson kirjutas oma nime kujul Kristian Jaak Peterson. Kuju IAAK tuleb Dörbecki gravüürilt. Seal on venemõjulised suurtähed. Aga ka seda võib õiges kontekstis kasutada, näiteks raamatu pealkirjas: «IAAK. Kristian Jaak Peterson 200».
Minu isiklik eelistus Kristiani osas on samasugune nagu Kristian Jaagulgi.
Muide, ise ta käänas: Kristian, Kristiani ja Jaak, Jago, Jagole; praegu: Jaak, Jaagu, Jaagule.
Küsisin kolleegidelt ja sain vastuseks, et tegelikult on ükskõik, kumba nimekuju tarvitada, Kristian või Kristjan. Tähed i ja j on ajalooliselt samad. Tegemist on lihtsalt traditsiooniga, et on hakatud kirjutama Kristjan. Püüdsin seda traditsiooni raamatuga «IAAK» murda, aga ega see vist eriti õnnestunud pole.
Oluline on siin see, kuidas entsüklopeediad nimekuju on põlistanud. Eesti entsüklopeediat pole mul hetkel käepärast, aga ENEs/EEs on Kristjan. Lisaks on veel õige Christian Jacob Petersohn.
Kas Tartu linnavolikogu toimib õigesti, kui annab Annelinna hiidkoolile Kristian Jaak Petersoni silmas pidades nime Kristjan Jaagu gümnaasium või Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium?
Nimekujust tüliõuna kujundada ei maksaks, aga diskussioon selle üle, kuidas me oma rahvuslikku suurmeest nimetame, kuluks küll ära. Praeguses avatud maailmas tasuks mõelda ka selle üle, et Kristianis ei pruukinud olla tilkagi eesti verd. Ema oli teadaolevalt mitte-eestlane ja isa ei pruukinud olla isa. Aga see on teine teema.
Oma päevaraamatus kasutas ta põhiliselt nime Jaak. Raamatus «IAAK» on ka näha, et saksa keeli kasutas ta kuju Jaak Petersohn. Võiks siis lühiduse mõttes kaaluda ka Jaagu gümnaasiumi loomist, aga see ajaks vist raehärrad naerma. See ei lähe tõesti mitte.
Kui jätta nimekuju kõrvale, siis arvan, et nimega harjutakse, mõne aasta pärast ei küsi enam keegi, miks selline nimi. Tõenäoliselt hakkab see õpilastele ja linnainimestele meeldimagi.
Küllap Jaak ka Annemõisa heinamaadel Aloga jalutas, piibutas, purjutas, unistas ning armastusest ja sõprusest rääkis ja luuletas.