Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Õpilased võitlesid kooli nimesse Petersoni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kivilinna gümnaasiumi vanemate klasside maja, kus sügisel alustab Tartu uus gümnaasium.
Kivilinna gümnaasiumi vanemate klasside maja, kus sügisel alustab Tartu uus gümnaasium. Foto: Margus Ansu

Kuigi ümberkorraldus­komisjon valis Annelinna loodava uue kooli nimeks Kristjan Jaagu gümnaasium, saab see õpilaste nõudmisel ka luuletaja perekonnanime Peterson.

«Õpilased pöördusid, et noortele on siiski tähtis see, et eesnime kõrval oleks ka perekonnanimi Peterson,» ütles loodava gümnaasiumi direktor Merike Kaste. Seega peaks kooli nimeks saama Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium.

Ümberkorralduskomisjon, mille ülesanne on ette valmistada Kivilinna gümnaasiumi, kommertsgümnaasiumi ja Des­cartes’i lütseumi põhikoolis­tamine ning nende gümnaasiumiosad koondada uude gümnaasiumi, oli jaanuaris jõudnud otsusele, et kool nimetatakse Kristjan Jaak Petersoni järgi, kuid nimest jäetakse ära perenimi. Seda põhjusel, et viiest sõnast koosnev kooli nimi oleks liiga pikk.

Kolm põhjust

Merike Kaste ütles, et pärast selle tulemuse selgumist korjasid õpilased üle 500 allkirja pikema ehk perenimega koolinime toetuseks. Sama mõtet väljendasid kolme kooli õpilasesindused ja lisaks veel õpetajate töörühm.

Kaste selgitas, et nimi Peterson sooviti lisada kolmel põhjusel. Esiteks kultuuritraditsioonist lähtuvalt, et kõigil on ju ees- ja perekonnanimi. Teiseks selle tõttu, et teised gümnaasiumid, nagu näiteks Treffner ja Härma, on ka perenimega. Kolmandaks oli ka see, et nimeettepanekud olid esitatud täisnimega –  Kristjan Jaak Peterson.

«Sellele toetudes kirjutasin pöördumise ümberkorralduskomisjonile, et õpilaste soov on Petersoni nimi juurde panna. Kas siis ümberkorralduskomisjon ei võiks seda kaaluda,» lausus Kaste. «See oli puhtalt laste ettevõtmine.»

Ametlikult ei ole kooli nime seni ära otsustatud, seda saab teha volikogu kooli põhimäärust kinnitades. See on valmis kirjutatud, aga nime kohal on veel lünk ja eelnõu ei ole volikokku saadetud.

Tartu abilinnapea Tiia Tep­pan ütles, et eelnõu on plaanis saata märtsikuisele volikogu istungile ja kiiret sellega ei ole.

«Minu kõige suurem eesmärk on, et nimi peab koolile endale meeldima, kooli õpetajatele ja õpilastele, see on esmatähtis,» sõnas ta. «Nimekonkursile laekus üle 400 nime, komisjoni ülesanne oli sõeluda välja parimad kandidaadid ja panna üks avalikustamisele. Nüüd selgus, et Kristjan Jaagu nimi õpetajatele ei sobi.»

Vale nimi rikuks ürituse

Teppan lausus, et võib-olla on nime uuesti üle vaatamine õigustatud. «Kirjandusteadlased ja kirjandusajaloolased väidavad, et Kristjan Jaak kasutaski oma kirjanikunimena Kristjan Jaak, tol ajal perekonnanimesid veel ei olnudki, kui Jaak meil tegutses. Aga arvan, et kõige tähtsam on leida koolis üksmeel.»

Teppanil on kavas kohtuda kooli direktoriga, et saada nime kohta tagasisidet.

«Kui koolilt tuleb kindel soov, et Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium on selle kooli õige nimi, siis mina pole selle vastu ja volikokku esitatakse põhimäärus selle ühise laiapõhjalise nimevariandiga,» sõnas ta. «Sellega ei ole mõtet tormata, sest see asi võib ära rikkuda ilusa ürituse. Vale nimi võib ilusa kooli ära rikkuda.»

Kokku esitati konkursile 478 nime. Komisjon jagas need esmalt viisil, et ühes rühmas olid isikunimega seotud, teises asukohast tulenevad, siis muud arvestatavad nimed ja lõpuks huumorivaldkonda liigituvad.

Enamik komisjoni liikmeid pooldas isikunime, nagu on Tartu teistel gümnaasiumidel. Lõppvalikusse jäid peale Petersoni veel Jaan Tõnissoni, Struve, Lennart Meri, Jaan Krossi ja Arnold Matteuse nimi.

Kaste põhjendas jaanuaris, et Kristjan Jaagu nimi sobib seepärast, et Peterson oli omal ajal väga eesrindliku mõtlemisega, oskas 13 võõrkeelt; kui oli Riias, õpetas matemaatikat. Peterson pidas ka päevaraamatut, milles on filosoofilised seisukohad, et tähtis on inimese sisu ja see, mida ta mõtleb, aga mitte see, kuidas paistab väljapoole.

Tagasi üles