Üheksandikud piilusid ülikooli

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengid tegid oma töötoa läbinisti praktilise ja andsid üheksandikele aimu loovtantsust.
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengid tegid oma töötoa läbinisti praktilise ja andsid üheksandikele aimu loovtantsust. Foto: Kristjan Teedema

Gümnaasiumi õppekava eeldab noorelt, et keskharidust omandama asudes ta juba teab, mida tahab oma tulevikuga teha. Aga kuidas ta seda teada saab, kui ta pole õieti kursis, millised on võimalused edasi õppida?

Sellepärast otsustatigi Tartu ülikoolis, et tudengivarjuprogrammist ja gümnasistidele mõeldud lahtiste uste päevadest ei piisa, ja eile oli esimene ainult põhikoolilõpetajatele mõeldud tutvustuspäev.

Huvilisi tuli kohale rohkelt, üle 300 õpilase peamiselt Tartu maakonnast ja linnast, aga ka näiteks Pärnust ja Valgast.

Ruumides ringijalutamise ja üldise jutu asemel jagati õpilased huvide järgi töötubadesse, kus õppejõud või tudengid rääkisid ja näitasid, mida ülikoolis tehakse.

Põnev ja praktiline

Paljud töötoad olid loenguvormis, kus õpilased kuulsid nii eriala telgitagusest elust kui vajalikest eksamitest, mõned olid aga päris praktilised. Näiteks Viljandi kultuuriakadeemia kolmanda kursuse tantsutudengid Sylvia Köster ja Keity Pook näitasid end kirja pannud tüdrukutele sissejuhatuseks loovtantsu.

Tulevikus võib-olla tantsuõpetajateks saavatel neidudel oli õpetamine hästi käpas ja noorte juhendamine lihtne, sest just hiljuti oli neil läbitud kohustuslik õpetamispraktika, küll väiksemate lastega, ning sedasama loovtantsu on nad koolis ise päris eraldi ainena õppinud.

Tundub aga, et suurem osa põhikoolilõpetajaid on huvitatud psühholoogiast või sporditervisest, sest just need kaks töötuba korjasid kõige rohkem huvilisi. Üle ootuste palju oli ka IT-huvilisi.

Reiniku koolist tulnud Cristiine Laugmaa ja Siret Tani käisid kuulamas astronoome ja psühholooge. Nad valisid loeng-töötoad välja puhtalt selle järgi, mis tundus kirjelduses põnevam, sest mõlemal on edasiõppimise plaanid tegelikult juba tehtud. Lahtiste uste päevale tuldi niisama uudistama, mitte tulevast elukutset otsima.

Tani näiteks juba teab, et tahab minna Tamme gümnaasiumisse ja just selle meditsiinikallaku pärast. Hiljem on tal soov õppida hambaarstiks.

Laugmaa aga on seadnud sihi Treffnerisse või Poskasse.

Elukutset pole tal veel välja valitud, aga reaalaineid tahaks ta kindlasti süvendatult edasi õppida. Astronoomialoeng teda astronoomia poolele aga ei meelitanud.

Huvitav oli seda kuulata küll, kuid pigem sai Laugmaa täiesti selgeks, et astronoomi töö teda kindlasti ei köida.

Õpilased otsustavad

Ülikooli turunduse peaspetsialist Piret Normet rääkis, et varem ongi tutvustamistel just gümnasistidele ja abiturientidele keskendutud, sest neil võiks oma tulevikuplaanidest juba ettekujutus olla. «Aga kui täna siin avaloengu pidaja küsis, kui paljud teavad, mida nad tahavad tulevikus teha, siis enamik tõstis käe,» rääkis ta.

Kui hästi esimene üritus õnnestus, selgub siis, kui tuleb koolidest tagasiside. Normet ütles, et kui õpilased selle heaks kiidavad, siis võiks midagi sellist korraldada ka Tallinnas või mujal Eestis.

Lahtiste uste päeva töötubasid

• Kassil on üheksa elu, kuid mitu elu on budistil?

• Millise idee elluviimisega sina 25-aastaselt pensionile minna saad?

• Kuidas ehitada õhus hõljuvaid ronge?

• Eksperimentaalpsühholoogi argipäev.

• Semiootik online-suhtluses toimuvast.

• Alaealise õigused ja vastutus õiguse liigse kasutamise eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles