/nginx/o/2009/09/08/232453t1hfbed.jpg)
Tartu Ülikooli ametiühing otsustas eilsel aastakoosolekul, et Tartu Ülikooli juhtimisreform on praegusel kujul toores ja enne sügist ei tohiks seda seaduseelnõuks vormistama hakata.
Ametiühing: Tartu Ülikooli seaduse muutmine tuleb edasi lükata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli (TÜ) ametiühing (AÜ) palub TÜ nõukogul juhtimismudeli reformimise ja TÜ seaduse muutmisega mitte rabistada, vaid veel plaani pidada. Ametiühingu liikmete arvates pole reform kaugeltki veel küps ja seda ei tohiks saata TÜ seaduse muutmise eelnõuks vormistamiseks enne käesoleva aasta sügist.
AÜ hinnangul pole uue juhtimismudeli kontseptsiooni autorid Mihkel Pärnoja, Aliis Liin ja Annika Tina küll ülikooli praeguse juhtimisega rahul, ent samas on välja toomata ja läbi analüüsimata ka konkreetsed puudused. «Ilma vajaliku eeltööta pole välistatud, et samad või sarnased puudused võivad ette tulla ka uue juhtimismudeli rakendamise korral,» seisab TÜ nõukogule täna saadetud kirjas.
AÜ soovitab ülikooli nõukogul ka paluda kontseptsiooni koostajail analüüsida põhjalikult uuenduse plusse ja miinuseid ning informeerida nendest avalikkust.
AÜ seisukohas tõdetakse, et uue juhtimiskontseptsiooni autorid on kiiduväärselt uurinud juhtimismudeleid Euroopa ülikoolides, kuid pole seda teinud Põhja-Ameerika puhul, kus asub ometi enamik maailma parimatest ülikoolidest. «Pole uuritud, vähemalt kontseptsioonis pole mainitud, uusimaid, maailma meedias laialdast kajastamist leidvaid juhtimismudeleid, mis sobivad teadmismahukat tööd tegevate asutuste ja organisatsioonide juhtimiseks infoajastul suhtlusmeedia plahvatusliku arengu tingimustes,» leiab AÜ.
«Kontseptsiooni autorid pole sõnagagi maininud usalduskriisi töövõtjate ja tööandjate, kodanike ja poliitikute vahel, ei ülikooli sees ega ühiskonnas laiemalt,» toob AÜ välja veel ühe valupunkti. Ülikooli nõukogul soovitatakse teha ülikooli valitsusele ülesandeks algatada uuringuid usalduskriisi põhjuste väljaselgitamiseks nii ülikooli sees kui ühiskonnas laiemalt. «Uurimistulemused suurendaksid avalikkuse poolehoidu rahvusülikoolile ning oleksid ülikoolile oluliseks panuseks ühiskonna teenimisel,» on AÜ seisukoht.
TÜ juhtimisreformi esialgne kava nägi kõrgema otsustukoguna ette 11-liikmelist nõukogu, mille liikmed tuleksid väljastpoolt ülikooli. Viis neist määraks senat ning kuus haridus- ja teadusminister. 22-liikmeline senat ise oleks akadeemiline otsustuskoguna senise nõukogu rollis. Pärast ametnike ja teaduskondade esindajate komisjoni istungit möödunud nädalal muutus kava järgmiselt: nõukogus oleks neli akadeemilist liiget, kaks tudengit ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.
TÜ nõukogu koguneb homme, et otsustada, kas nõustuda praeguseks välja töötatud uue juhtimismudeliga ja saata TÜ seaduse muutmise kavand eelnõu koostamiseks, või jätkata arutelusid.