Pakendikogumiskohti tuleb juurde

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Taaskasutusorganisatsioon paigaldas tünjad avalikud segapakendi-, klaasi- ja paberpakendikonteinerid esimesena Tallinna ja pealinlased neisse olmeprügi ei tassi.
Eesti Taaskasutusorganisatsioon paigaldas tünjad avalikud segapakendi-, klaasi- ja paberpakendikonteinerid esimesena Tallinna ja pealinlased neisse olmeprügi ei tassi. Foto: Eesti Taaskasutusorganisatsioon

Korralikult prügi sortivad tartlased saavad taaskasutuseks sobivast kraamist vabaneda 78 kohas, kus on avalikud pakendi- ja klaasikonteinerid. Seadusemuudatus toob konteinereid ja kogumiskohti tublisti juurde.

Riigikogus on arutlusel pakendiseaduse muudatus, muu hulgas tuleb edaspidi paigaldada ka rohkem avalikke pakendi- ja klaasikonteinereid.

Esimesena on Eesti kolmest taaskasutusorganisatsioonist Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistusse pöördunud MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO), millel on ülikoolilinnas praegu taaskasutuseks passivate pakendite ja klaasi avalikud konteinerid 38 kogumiskohas.

Rohkem konteinereid

«ETO soovib juurde teha kogumiskohti ja vahetada vanad konteinerid uute vastu välja,» selgitas Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer. «Otsime nüüd neid kohti, sel nädalal võtame asja tõsiselt käsile.» ETO tahab panna avalikud konteinerid 30 uude kohta.

«Põhjusi on mitu, miks suurendame konteinerite hulka,» ütles Eesti Taaskasutusorganisatsiooni juhatuse liige Siret Kivilo. Ta selgitas, et praegu võivad taaskasutusorganisatsioonid kogumiskohtade miinimumnõuet täita ühiselt, tulevikus peab iga organisatsioon üksi miinimumnõuded tagama. Tartus peab seega iga taaskasutusorganisatsioon tegema 50 kogumiskohta.

Lisaks soovib ETO taaskasutamiseks koguda senisest rohkem pakendijäätmeid.

Tartus tähendab see laias laastus seda, et kogumiskohtade arv kahekordistub. Praegu on kolmel taaskasutusorganisatsioonil siin 71 kogumiskohta, seadusemuudatuste järel peaks neid olema ligi 150.

Mugavamad ja nägusamad

Uutesse ja ka juba harjumuspärastesse kogumiskohtadesse toob ETO tünnikujulised kolmekuupmeetrised konteinerid.

«Tallinnas on meil sellised kolme värvi konteinerid juba kasutusel ja inimesed võtsid need väga hästi omaks, olmeprügi neisse enam ei tooda,» rääkis Siret Kivilo. «Konteinerid on kasutajasõbralikumad: pakendite sisestamise avad on piisavalt suured, samuti sobivad nägusad konteinerid paremini linnapilti.»

Avalike konteinerite väljavahetamiseks ja nende hulga suurendamiseks taotleb ETO toetust keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK).

Enne 2015. aastat Tartusse uusi tünnikujulisi konteinereid siiski veel ei tule, sest ametlik asjaajamine võtab aega: kui KIK projekti toetab, siis tuleb ETO-l hankega leida konteinerite valmistaja ning alles pärast seda hakkab plaan ka teostuma.

Avalikud konteinerid

• Tartus on praegu kokku 78 kohas avalikud konteinerid, kuhu kõik võivad viia taaskasutusse minevaid pakendeid, klaasi ja paberit.

• Kõige rohkem ehk 38 kogumiskohas on MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) konteinerid.

• 28 kohas on MTÜ Eesti Pakendiringluse (EPr) konteinerid.

• 5 kohas on OÜ Tootjavastutusorganisatsiooni (TVO) konteinerid.

• 7 kohas on avalikud konteinerid suuremate kaubanduskeskuste juures.

Allikas: Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles