Päevatoimetaja:
Emily Lieberg

Linnapildis näeb nüüd uusi tekleid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Poska gümnaasiumi õppealajuhataja Ave Kikas ja direktor Helmer Jõgi jagasid reedel aktusel välja kooli uhiuued mütsid.
Poska gümnaasiumi õppealajuhataja Ave Kikas ja direktor Helmer Jõgi jagasid reedel aktusel välja kooli uhiuued mütsid. Foto: Kristjan Teedema

Poska gümnaasiumi uue tekli tellijad said oma uhiuued koolimütsid kätte reedel aktusel. Viimasel nädalal tuli uusi soovijaid aga nii massiliselt juurde, et tuleb teha uus tellimus.

Praegu on Tartus koolimütsi kandjaid üsna vähe. Treffneri gümnasistid on ainsad, kes pisut pikemat aega ja järjepidevalt teklit kandnud, teistel üldhariduskoolidel oma mütsi ei olegi või siis kannavad nad seda harva.

«Eks ikka ühel akadeemilisel õppeasutusel peab olema akadeemiline peakate,» naeris Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi. «Kantakse, palju kantakse, aga ta jääb mälestuseks.»

Uus tekkel on sinakashalli serva ja valge põhjaga. Mõlemad värvid said valitud seoses rahulepingu sõlmimise ja veebruarikuuga: sel ajal on taevas just sellist tumedat värvi ning valge lumi maas.

Jõgi arvas, et valge võib olla küll, kuna mütsi ilmselt iga päev kandma ei hakata, see jääb just pidulikeks puhkudeks.

Kooli sümbolite kujundaja Kalle Müller sai oma töö valmis juba paar aastat tagasi, aga direktori sõnul pidi laskma sellel pisut settida. Oli vaja leida õige tunnuslause ning koolis taheti, et ka õpilased ise sellele mõtleksid ja kaasa lööksid.

Lõpuks sai lipule kiri «Määrame ise oma tuleviku!», mis tuletati Jaan Poska väidetavatest sõnadest pärast rahulepingu sõlmimist: «[---] täna esimest korda Eesti määrab ise oma rahva tuleviku saatuse lõplikult.»

Jõgi rääkis, et põhiasjad on nüüd koolil olemas: lipp, tekkel ja sõrmus. «Sellised asjad peavad ikka olema, see tekitab identiteeditunnet,» arvas ta. Tulevikus võiks veel teha ka rinnamärgi.

Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer rääkis, et tekkel on nende kooli õpilaste seas väga populaarne ja enamikul on see olemas. Kantakse seda agaralt ning seda võetakse kui oma kooli sümbolit ja oma ühtsuse väljanäitamist.

Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg aga ütles, et neil ei ole mütsikandmine jõudnud veel väga tugevalt harjumuseks saada. Esimesel iseseisvusajal oli koolil oma pehme baretilaadne tüdrukute müts, nõukogude ajal kanti samasugust, nagu kõik teised. Uuel ärkamisajal prooviti kunagist mütsi ajakohastada ja uuesti kasutusse võtta, aga kaua see vastu ei pidanud.

Nüüd, alles kaks aastat tagasi sai kooli sajas lend endale uued mütsid, mis on kooli sümbolitega ning aastate jooksul välja kujunenud järjepidevust ja konservatiivsust väljendavate värvidega – tumesinine ja hõbedane.

Tannberg rääkis, et algklassilapsed käivad kevadel-sügisel küll lausa iga päev tekliga koolis, kuid gümnasistid panevad selle pähe vaid tähtsamatel puhkudel nagu kooli sünnipäev või esimese koolipäeva aktus.

Tagasi üles