Aivar Kokk: kiire ühendus vähendab piirkondlikku kihistumist

Aivar Kokk

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Jaanuaris käiku läinud uued reisirongid tähistavad sisseelamisraskustest hoolimata suurt kvaliteedihüpet Eesti ühistranspordi arengus. Kindlasti ei jää porgandpunased rongid viimaseks oluliseks investeeringuks, mis selles vallas tehtud.

Eks iga uus asi tahab harjumist ja teisiti pole see ka uute rongide ega uue firmaga, mis reisijatevedu korraldab. Riigi soov on pakkuda inimestele võimalikult heal tasemel ja konkurentsivõimelist ühistransporditeenust ning uute rongide liiniletulekuga on suur samm selles suunas ka astutud.

See ei tähenda, et reisirongiliikluse arengus oleks saavutatud lagi. Arenenud Euroopa riikide mõistes kvaliteetse ühistranspordini on Eestis minna veel pikk tee.

Et seda teed käia, peame teadma, kuhu soovime välja jõuda ja milliseid ühiskonna vajadusi peab ühistransport rahuldama.

Kuid tuleb aru anda, et meie ressursid on piiratud ja iga investeering vajab tõsist kaalumist.

Ühistranspordi kvaliteedi ja sellest tulenevalt ka kasutatavuse määrab suures osas ühissõiduki väljumiste sagedus ja vahemaa läbimise kiirus. Nagu teame, on Eesti eri piirkondade majanduslik aktiivsus isepalgeline. See on kaasa toonud perifeersete maakondade tühjenemise ja inimeste koondumise Tallinna ja selle lähiümbrusse.

Samas toob elanike arvu ülemäära kiire suurenemine kasvupiirkondades kaasa omad probleemid: kinnisvara ennatlik kallinemine, suutmatus tagada inimestele eluks vajalik taristu, lasteaia- ja koolikohtade puudus jne.

Kokkuvõttes: Eestimaal on palju tühjalt seisvaid eluasemeid, mille järele pole turul nõudlust, samal ajal kui inimesed on töökoha tõttu sunnitud kolima Tallinna, kus elatakse tihtipeale halvemates olmetingimustes kui varem.

Raudtee mitu eesmärki

Iga investeeringuga peab looma ka lisaväärtuse. Tallinna-Tartu kiirraudtee ühendaks Eesti kaht suuremat linna. Toimiv ühistransport on majanduse vereringe tähtis osa.

Rahvastiku koondumine linnadesse on üleilmne protsess ja donquijotelikult selle vastu võidelda ei ole mõistlik. Küll on aga võimalik avalike investeeringute kaudu luua tingimused selleks, et inimesed koonduks ühe keskuse asemel mitmesse.

Eesti regionaalselt tasakaalustatud arengu tagamiseks on kriitilise tähtsusega Tartu linnapiirkonna areng. Tartu konkurentsivõimest sõltub kogu Lõuna-Eesti ning märgatavas osas Kesk- ja Ida-Eesti maakondade tulevik.

Tartu konkurentsivõime suurendamise üks olulisi tingimusi on ühendused muu maailmaga. Elu näitab, et Ülenurme lennujaamast ei saa veel nii pea toimivat õhusilda, mistap tuleb liikuma pääsemiseks kasutada teisi võimalusi.

Üks viis on luua kiire raudteeühendus Tartu ja Tallinna (lennujaama) vahel. Selleks tuleb Ülemistele rajada lennu-, bussi-, trammi- ja rongiliikluse ühine terminal, mis võimaldaks piltlikult öeldes astuda rongist lennujaama või lennukilt perroonile ning jätkata mugavalt reisi.

On vaja parandada inimeste ja kaupade liikumisvõimalusi, teha need nii majanduslikult, ruumiliselt kui füüsiliselt kättesaadavamaks, kiiremaks ja mugavamaks.

Ühendusajad peavad olema reisijate ja kaubaveo jaoks mõistlikud, arvestades tehnoloogilisi võimalusi ja ohutuspiiranguid. Uued rongid, mis võiksid sõita 160 km/h, sõidavad aga 100–120 km/h lihtsalt sellepärast, et taristu ei võimalda enamat.

Samuti tuleb suve hakul, kui jõuavad kohale lisanduvad reisirongid, täiustada ka seniseid Tartu-Tallinna sõidugraafikuid nii, et inimesed jõuaksid ikka hommikul kella kaheksaks ja üheksaks tööle nii suurlinnadesse kui ka Jõgevale ja Elvasse. Uued kahe vaguniga rongid (rööbasbussid) sobiks just hästi Elva-Tartu-Jõgeva liinile, et ka väiksematest peatustest tulijad jõuaksid hommikul tööle ja õhtul koju.

Kiire ja kvaliteetne raudteeühendus kahe Eesti suurema linna vahel parandab Tartu ettevõtluskliimat ning vähendab inimeste motivatsiooni kolida Tallinna. Head ja mitmekesised ühendused loovad võimaluse käia Tallinnas või Tartus tööl, aga elada näiteks Lõuna-Eestis, rebimata katki oma juuri.

Eesti-sisesed ühendused

Raudteeteemaline debatt on viimasel ajal olnud väga Rail Balticu keskne.

Läbi Tartu kulgev Rail Baltic annaks meile Tallinna ja Tartu vahele uue raudteeliini, mis võimaldab vajaduse korral suurendada nii kauba- kui reisijatevedu, teha regionaalpoliitikat jne.

Ent investeeringud riigi raudteeühenduste parandamiseks on vajalikud sõltumata sellest, kas Rail Baltic tuleb ja kui, siis millisesse trassikoridori see paigutatakse. Kahtlemata vajavad nii Tallinn kui Tartu head raudteeühendust Balti riikide pealinnade ja sealt edasi Kesk-Euroopaga, aga Rail Baltic ei lahenda puudujääke riigi sees.

Täpselt nii nagu Tallinna-Tartu maantee laiendamise kõrval tuleb tagada ka teiste linnade omavaheline ühendatus, tuleb sõltumata Rail Balticust tegeleda olemasoleva Eesti raudteevõrgu arendamisega, erinevate liikumisviiside omavahelise ühendamisega ning raudtee- ja maantee-transpordisõlmede väljaehitamisega.

Heal tasemel ühistransport võimaldab Eesti piirkondadel areneda ühtlasemas tempos, vähendada ühiskonna kihistumist regionaalses mõõtmes. See aitab tugevdada Eesti piirkonnakeskusi, mis praegu ähvardavad Tallinna tühjaks joosta, see aitab tugevdada ka Tallinna Euroopa konkurentsis.

Raudtee peab toetama regionaalarengut. Kiired ühendused loovad võrdsemad tingimuse ettevõtluse arenguks kogu Eestimaal. See suurendaks majanduskasvu, suurendaks riigi maksutulu ja looks uusi töökohti. IRL peab vajalikuks, et eeltoodud seisukohad leiaksid kajastust ka transpordi arengukavas aastateks 2014–2020.

Tagasi üles