Liigirikas Raadi park ootab korrastamist

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Ilmetu parkmets Raadil Narva maantee ja Muuseumi tee ääres vana kruusakar­jääri kaldal on rikkam, kui pealtnäha paistab. Et lähedusse kerkib riikliku tähtsusega muuseumimaja, on linnal plaan park korda teha.

Linnavalitsus koostab alles projekteerimistingimusi ning ees seisvatest töödest on veel vara täpsemalt rääkida, leidis linna haljastus-puhastusteenistuse arborist Kaire Zimmer.

Käivad eeltööd, et taotleda kaitsealuse pargi korrastamiseks raha keskkonnainvesteeringute keskuselt. Linnaeelarves selleks tööks raha ette nähtud ei ole, tõdes Zimmer.

91 liiki puid

Omaaegsele Raadi mõisale kuulunud lage ala eraldati 1923. aastal Tartu ülikooli dendropargi jaoks. Kaks aastat hiljem alustati istutustöid ning eesmärgiks võeti võimalikult suur liigirohkus. Pargi edasine hooldus pole aga olnud piisav.

Mullu dendropargi puistule hinnangu andnud maastikuarhitektid leiavad inventeerimisaktis, et kuna parki ei ole ammu hooldatud, on see muutunud suuresti läbimatuks võsastikuks. Hoolimata suurest tihedusest leiti alalt 91 liiki puittaimi. Tõenäoliselt on osa seal kasvanud puuliikidest siiski välja läinud.

Enamiku puistust moodustavad vahtrad ning tamme- ja pärnaliigid. Leida võib aga ka vähem tuntud puid, nagu korgijalakas, pensilvaania saar ja eri liiki seedermännid.

Põõsad on eriti lõunaosas omavahel tihedalt läbi põimunud, moodustades mitmeliigilisi väheesteetilisi tihnikuid, seisab ülevaates.

Veel juhitakse tähelepanu asjaolule, et pargi niitmisel on kasutatud valet tehnikat. Nimelt oli puude juurtel, juurekaeltel ja isegi tüvedel palju värskeid rebendeid ja koorevigastusi.

Tuleb raiuda

Uusi puid parki tõenäoliselt juurde istutada tarvis ei ole. Küll aga tuleb raiuda neid, mis ei lase väärtuslikel puudel kasvada.

Hinnangus soovitatakse väärtuslike puude tervisliku seisundi parandamiseks likvideerida kõik madalama väärtusklassi puud, mida on enam kui 350. Põõsamassiivide tõrjumine vajab aga lausa eraldi käsitlust.

Pärast suuremat sanitaarraiet tuleb parki edaspidi korrapäraselt hooldada.

Samuti on mõeldud teeradadele, et inimesed pääseksid pargis liikuma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles