Muuseumide koorekiht koguneb aastapeole

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muuseumirott.
Muuseumirott. Foto: SCANPIX

Täna võib Tartus kohata Eesti paljude muuseumide töötajaid. Hommikul algab selle valdkonna aastakonverents, kus aastaauhinna võimalikud saajad tutvustavad oma töid, õhtul selgub, kes neist saab auhinna.

Aastaauhindade väljakuulutamine ja kättejagamine on kolleege võõrustava Tartu ülikooli muuseumi direktori Mariann Raisma hinnangul aasta tähtsaim muuseumiüritus.

Üritus toimub sellisel kujul neljandat korda, Muuseumiroti auhinda parima näituse eest antakse aga välja aastast 2004.

Esimest korda Tartus

Esimest korda on Eesti muuseumide tähtsündmus Tartus. Sellest linnast on õige palju neid, kes teiste hulgas on nimetatud aastaauhinna nomi­nendiks. Raisma arvates väärivad nad kõik esiletõstmist.

«Tartu osa on päris hea,» ütles ta. «Tartu patrioodina oleksin ma muidugi rõõmsam, kui neid oleks veel rohkem, aga päris kenasti on tartlasi nomi­nentide hulgas praegugi.»

Kokku on üheksas kategoorias 29 nominenti. Väga tubli on nende hulgas Raisma sõnul olnud Eesti Rahva Muuseum.

Eriliselt rõõmustas ta selle üle, et aasta muuseumiarendaja nominentide hulka on arvatud Eesti trükimuuseum ja paberimuuseum. «Nende algatusena on Tartu saanud väga toredad uued muuseumid juurde,» ütles Raisma.

Sellises kategoorias nagu aasta muinsuskaitsja muuseumis võib auhind tulla Tartu ülikooli muuseumi. Põhjuseks on keskaegse hauakambri ja Stepha­nus de Velde hauaplaadi säilitamine ning eksponeerimine TÜ ajaloo muuseumi fuajees.

Konverents ja pidu

Aastakonverents toimub Philosophicumi suures ringauditooriumis kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa juhtimisel. Nomi­nendid tutvustavad igaüks kõige enam seitsme minuti jooksul seda, mille eest on neid võimalike auhinnasaajate hulka välja valitud.

Kollegiaalset auhinnagalat Toomel juhib Mariann Raisma. «Ootame 250–300 külalist,» ütles ta. «Nominentide hulgast avalikustatakse aastaauhinna võitjad, kavas on ka väiksed üllatused.»

Parimatest parimaid tuleb õnnitlema kultuuriminister Urve Tiidus. Pärast ametlikku osa algab vaba pidu, kus muusikat teevad Kaire Vilgats ja Estraadiraadio.


Nominendid Tartust

• Aasta Muuseumirott parima näituse eest: Mari Luukas, Liia Rebane, Ave Tarvas, Janet Laidla, Lea Leppik, Kadri Tinn ja Viljar Valder, Tallinna tehnikaülikooli muuseumi ja Tartu ülikooli muuseumi koostöö, «Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis»

• Aasta konserveerimistöö: Mariliis Vaks, ERM, viie kohtukulli konserveerimine

• Aasta koguhoidja: Riina Reinvelt, ERM, väärismetallist museaalide digiteerimine, kirjeldamine MuISis ja hoiutingimuste parandamine; Kaie Voolaid, spordimuuseum, püsiekspositsiooni raskejõustiku saali spordivahendite kaalumine ja pildistamine

• Aasta muinsuskaitsja muuseumis: Tõnis Lukas, ERM, muinsuskaitsepäevade 25. aastapäeva üritused; Mariann Raisma, TÜ muuseum, keskaegse hauakambri ja hauaplaadi säilitamine ning eksponeerimine muuseumi fuajees

• Aasta muuseumihariduse edendaja: Helin Haga, Ahhaa, keskkonnateemalised teaduslaagrid õpilastele

• Aasta teadusauhind trükiste kategoorias: Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Pille Runnel, Marin Laak ja Piret Viires, ERMi ja kirjandusmuuseumi koostöö, «The Digital Turn: User’s Practices and Cultural Transformations»

• Aasta teadusauhind ürituste kategoorias: Sille Sepmann ja Merli Sild, põllumajandusmuuseum, rahvusvaheline konverents põllumajanduse ja maaelu muuseumidest; Silja Paris, linnamuuseum, rahvusvaheline ettekandepäev «Tartu – vabaduse saar?»

• Aasta muuseumiarendaja: Lemmit Kaplinski ja Anne Rudanovski, trükimuuseum ja paberimuuseum

Allikas: kultuuriministeerium
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles