Koolimajad peavad sooja pisut paremini

Radiaator. Foto: Andres Teiss/ Postimees.

Tartu linn on möödunud aastal kõige hullemas seisus koolimajasid pisut remontinud ja praegune talvekülm mõjutab õpilasi seetõttu natuke vähem.

Igal talvel külma võimla pärast muretsenud Veeriku kooli õpilaste vanemad võivad tänavu rahul olla. Veel mullu pidid lapsed end kehalise kasvatuse tundideks ja õhtusteks trennideks paksult riidesse pakkima, aga nüüd ütles direktor Ruth Ahven, et lõpuks ometi on ka seal soe.

Mure põhjustas katuse kehv soojustus, mis oli juba aastaid kogu radiaatoritest tuleva kuumuse vastu taevast lasknud. Veel aasta tagasi oli kahtlane, kas remont tuleb, sest 2013. aasta eelarvesse see esialgu ei mahtunud. Lisaeelarvest siiski leiti raha ja sügisel sai osa katust lõpuks korda.

«Katust soojustati ja see töö pole küll lõpetatud, aga niipalju kui sügisel ära jõuti teha, see annab meil kenasti tunda,» rääkis Ahven.

Raatuses ikka külm

Samuti on veidi remonti näinud kehvas seisus Raatuse kool, kuid see on olnud pigem iluravi ja kooli külmaprobleemide vastu sellest eriti kasu ei olnud.

Kooli direktor Toomas Kink ütles, et neil on endiselt mõned klassid külmad ja põhjus on ikka vanas küttesüsteemis. «Nii kui külm tuleb, siis kusagilt jälle ütleb üles ja siis jälle lapime,» rääkis Kink. «See süsteem on tasakaalust väljas, mõni klass on külm, mõni klass on soe.»

Mõned radiaatorid on saanud välja vahetada ja natuke see aitas, kuid kogu süsteem tervikuna endiselt ei tööta. «Mõned klassid, mis olid väga külmad, läksid paremaks, aga teisalt jälle kärises kuskilt,» rääkis direktor paratamatusest.

Külmas klassis keegi siiski õppima ei pea, õpilased paigutatakse neisse ruumidesse, mis on soojad.

Külmapühitsejaid on vähe

Kuigi viimastel nädalatel on olnud piisavalt külm, et õpilased võivad soovi korral koju jääda, ei ole tänavu selle võimaluse kasutajaid kuigi palju.

Näiteks ütles Kambja põhikooli direktor Enn Liba, et neil pole puudujaid peaaegu üldse.

Väikse Unipiha algkooli juhataja Eha Jakobson aga rääkis, et pühitsejaid on külmematel päevadel ikka olnud ja üldjuhul on need just kaugemalt käijad, kuigi võiks arvata, et sooja bussiga on mõnus kooli sõita.

«Jala kõndivad lapsed tulevad alati kooli, need, kes bussiga sõidavad, võtavad endale külmapühi,» rääkis ta.

Maja on neil soe, sest ahju köetakse ise ja nii saab vajaduse järgi rohkem või vähem puid tulle lükata. Kui tuul on valelt poolt ja puhub akendesse, on siiski pisut jahedavõitu.

Kuigi Nõo põhikoolis on suur ümberehitus ja ruumiga pisut kitsas, on nende kodulehelgi teade, et kõik õpilased on külmale vaatamata ikkagi kooli oodatud. Direktor Rein Uusmaa ütles, et puudujaid on stabiilselt umbes viiendik, nii et mitte midagi väga hullu pole.

Uusmaa sõnul võetakse vabu päevi üks- või kakshaaval. Näiteks eelmise nädala lõpus neljapäeval-reedel olid read hõredamad ja ilmselt on sama oodata täna-homme.


Külmapühade reeglid

• Tunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18 ºC.

• Õppetegevuse korraldamisel arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuulekülma indeksit ning organismile tegelikult mõjuvat välisõhu temperatuuri.

• Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja koolist tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult mõjuv välisõhu temperatuur on

1) –20 ºC ja madalam (1.–6. klassis),

2) –25 ºC ja madalam (7.–9. klassis).

• Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni mitmesugust tegevust.

• Kehalise kasvatuse tunde võib korraldada õues

1) 1.–6. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni –10 ºC;

2) 7.–12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni –15 ºC;

3) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 meetrit sekundis.

Allikas: sotsiaalministri  27.03.2001 määrus nr 36