Draamanäitleja saab uue kogemuse

Evita (Evelin Võigemast, esiplaanil) on kodukülas pannud selga uue kleidi, et sõita pealinna Buenos Airesesse. Foto: Kristjan Teedema

Evelin Võigemast tuleb Vanemuises vaatajate ette muusikali «Evita» nimiosas. Näitleja räägib, miks talle see roll huvi pakub ja mida ta peab tegema, et selle osatäitmisega säravalt vaatajate ette tulla.

Mida on teile kui näitlejale andnud Evita rolli loomine ja proovid lavastaja Georg Malviusega alguses Tallinnas ja eelmisest nädalast Vanemuises?

Mingis mõttes on seda vara öelda, eks ma ole kindlasti targem pärast esietendust, roll sünnib lõplikult ju alles reedeks.

Näitlejana ei ole mul just liiga tihti ette tulnud neid olukordi, kus on vaja suures peaosas mängides ise tervet lavastust jõuliselt vedada, nii et see on mulle kindlasti üsna uus kogemus, sest draamatükkides tuleb sellist asja harvem ette.

Vokaalses mõttes ei ole ma veel kunagi pidanud laval nii palju järjest laulma ja veel nii nõudlikku materjali nagu nüüd «Evitas» - hoolimata sellest, et ma olen ju tegelikult laval laulnud küll ja veel.

Milline on teie muusikaharidus?

Olen lõpetanud lastemuusikakooli ja õppinud põhikoolis muusika eriklassis. Muusika matemaatiline põhi, nooditundmine, on mul päris tugev, sest olen õppinud klaverit. Alates lavakast olen puutunud kokku ka erinevate hääleseadeõpetajatega.

Millega olete pidanud Evitaks valmistumisel arvestama?

Muusikalis solistina laulmine nõuab võrreldes draamanäitlejana laval mängimisega oluliselt suuremat ettevalmistamist nii igaks prooviks kui ka etenduseks.

Olen «Evita» proovide käigus väga ruttu selgeks saanud, et hääl peab laulmiseks  soe olema, aga tuleb välja, et ka keha peab olema soojaks tehtud. Proovid on mulle kergemad olnud just siis, kui olen hommikul enne proovi trenni teinud. See tähendab, et kui kogu keha on korralikult üles äratatud, siis on ka laulda lihtsam.

Väsimus on esimene faktor, mis annab hääles kohe tunda, et tubli ööuni peab enne proovi olema kindlasti tagatud. Kui oled öösel liiga vähe maganud või oled mingil muul põhjusel väga väsinud, siis on hästi laulda üsna võimatu, nii et selliseid asju püüan kindlasti silmas pidada. Lisaks on etendused tsüklites, et vahepeal on kolm-neli nädalat pausi, aga hääleinstrumenti tuleb ikkagi kogu aeg korras hoida.

Kas on midagi, mis jääb teil tegemata selle lavastuse tõttu? Näiteks osalemine mõnes teises lavastuses?

Praegu paistab, et ei jää. Mulle on sattunud töögraafikusse just paras paus «Evita» proovideks. Reedel on esietendus ja juba kolmapäeval hakkavad Linnateatris uue lavastuse proovid, lavastajaks Sander Pukk, kellega on see mul esimeseks ühiseks tööks.

Mille poolest erineb teie Evita nendest Evitadest, keda on kehastanud Vanemuise lavastustes Siiri Sisask ja Maarja-Liis Ilus?

Raske öelda, sest ennast ei ole ju võimalik kõrvalt näha. Siiri Sisaski «Evitat» raeplatsil vaatades istusin kahjuks nii serva peal, et laval toimuvat oli raske jälgida, nii et mul ei ole sellest lavastusest kahjuks mingeid erilisi mälestusi jäänud. Maarja-Liisi «Evitat» ei õnnestunud mul küll vaadata kohapeal saalis, aga olen näinud tema esitust DVD pealt, mille järgi ma Evita osa õppima hakkasin.

Mulle tundub, et erinevused või sarnasused jäävad publiku otsustada. Ma ei oska seda ise hinnata. Püüan läheneda sellele daamile just nii, nagu mina tunnen ja temast aru saan.

Evita kõrval on president Peron. Kuidas teile meeldib tema osatäitja Kalle Sepp?

Kalle on minu jaoks väga tore avastus. Ta on tugev, jõuline ja mehine ning laulab väga hästi. Hoolimata sellest, et ta ei ole näitlejaks õppinud, tundub mulle, et me klapime laval ilusti. Temaga on lihtne töötada ja me oleme mõlemad teineteisele nõu ja jõuga abiks. Meie koostöö sujub lihtsalt.

Osalesite Vanemuise muusikalavastuses «Ruja», mis tuli vaatajate ette vabas õhus suvel 2008, lavastajaks Tiit Ojasoo. Tema lavastas ka «Evita» suvel 2002 Tartu raeplatsil. Millised on taaskord lavale tuleva «Evita» ja «Ruja» lavastustiimi põhilised erinevused?

Iga lavastus on väga paljus oma lavastaja nägu, nii et suurim erinevus on lavastajate käekirjade vahel. Tiit Ojasoo ja Georg Malvius on nii erinevad mehed, et neid on isegi raske võrrelda.

Sarnasusi võib nende lavastuste puhul leida pigem taustajõudude poole pealt. Tänu «Rujale» oli mul nüüd «Evitasse» palju kergem tulla: päris suur osa rekvisiitoreid, helimehi ja jumestajaid on juba teada, et oli meeldiv tagasitulemine tuttavasse kohta.

Miks peaks minema «Evitat» vaatama inimene, kes ei ole sellest seni mitte kui midagi kuulnud?

Ega mitte keegi ei pea ega ole sunnitud kuhugi tulema. Tulevad ikkagi need, kes tahavad tulla ja keda huvitavad muusikalid ja lisaks siis veel konkreetselt «Evita» ja tema lugu.

Just tänu sellele muusikalile on Argentiina presidendiproua nimi ja lugu pälvinud läänemaailmas nii suurt kõlapinda. Ma olen üsna kindel, et ma isiklikult ei teaks Evita Peronist eriti midagi, kui ei oleks seda muusikali, sest et tema aeg, millal ta tegutses ja ka tema geograafiline ruum, kus ta tegutses, asuvad meist siit päris kaugel

«Evita» on suur, ilus ja traagiline Tuhkatriinu lugu ühest lihtsast vallaslapsena kasvanud tüdrukust, kes tahtis paaniliselt välja murda oma madalast seisusest ja keskkonnast ning kes lõpuks jõudis kõige kõrgemasse tippu, Argentiina rahva vaimseks juhiks.

Ja nagu ikka, tõusevad teatud lood veel suurema legendi staatusesse just oma kurva ja traagilise ning ootamatu lõpu tõttu – Evita oli kõigest 33-aastane, kui ta suri, ehk siis täpselt sama vana kui mina praegu.

Mis on need uued tööd televisioonis või kinematograafias, kus me teid varsti näha saame?

Kuna see hooaeg on olnud hästi tihe, siis ma tahaksin nüüd pigem natuke vahepeal ka puhata. Filmide kohapealt on küll ettepanekuid ja ideid, aga ei julge midagi välja öelda enne, kui kõik ei ole kindel.

Taasesietendus

• Vanemuise suures majas taasesietendub 31. jaanuaril Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice´i muusikal «Evita».

• Lavastaja Georg Malvius (Rootsi), muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi), koreograaf Igor Barberic (Horvaatia).

• Osades Evelin Võigemast, Kalle Sepp, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Rasmus Kull, Erkki Rebane, Indrek Ventmann jt.

• Esietendus 27. novembril 2009 Tallinnas Nokia kontserdimajas ja 23. jaanuaril 2010 Vanemuises.