/nginx/o/2014/01/28/2781304t1hc556.jpg)
Tartu astronoomid tõdesid külmal jaanuariõhtul Tartu tähetornis kohtudes, et astronoomias on praegu head ajad, kuid see ei pruugi sugugi hea olla. Tartu observatooriumi teadurid tutvustasid meie galaktika rahvaloenduse projekti ja rääkisid eestlaste panusest maailma astronoomiasse.
Astrofüüsik, neljakordne isa ja kuuekordne vanaisa Jaan Pelt selgitas kohtumisel, et agarad emad, kes oma lapsi haiguste eest iga hinnaga kaitsevad – ei vii last näiteks lasteaeda, et viiruste eest kaitsta, ja ei lase last õue, kui väljas langeb kraadiklaas alla nulli, sest muidu laps külmetaks ja jääks haigeks – teevad suure vea.
«Inimese keha peab end pidevalt harjutama keskkonnas olevate viiruste ja bakteritega. Kehal peab olema kogu aega mingi probleem lahendada. See on terve lapse tegemise printsiip,» rääkis Pelt. Ta täpsustas, et raskemaid haigusi tuleks loomulikult püüda vältida, «aga jumal hoidku, et väikesed tulemata ei jääks», sest need õpetavad last bioloogilise olendina elama ja keskkonnaga hakkama saama.
Kuid kuidas agarad, ent rumalavõitu emad astronoomiaga seostuvad? «Astronoomiga on ju täpselt sama lugu. Kui meil ei ole haigusi, kui meil ei ole probleeme, kui meil ei ole vastuolusid, oleme väga halvas seisundis,» lausus Pelt.
Astronoomid käsitlesidki kohtumisel astronoomia peamisi probleeme ja tõdesid: et tänapäeval tehakse astronoomias küll väga kalleid eksperimente, ent nende tulemused on tihti juba ette teada.
«Otsiti Higgsi osakest, leiti Higgsi osake. Otsiti foonkiirguse häiritusi ja täpselt see, mida otsiti, ka leiti. Mitte midagi uut, mitte ühtegi haigust,» kurtis Pelt.
«Astronoomiale nagu ka teistele fundamentaalteadustele on antud väga arvestataval hulgal raha. Astronoomid ei ole kunagi nii hästi elanud kui nüüd. Kuid teine küsimus on tõesti see, et kas hästi elamine ilma suurte ja põletavate küsimusteta on hea,» küsis tähefüüsik Tõnis Eenmäe.
Galaktikas algab rahvaloendus
Tähetornis tutvustas Tõnis Eenmäe huvilistele kosmoseteleskoopi Gaia.
Gaia startis Maalt kosmosesse eelmise aasta detsembris ja jõuab peagi orbiidile Lagrange’i teise punkti, kus Maa ja Päikese külgetõmbejõud on võrdsed. Gaia hakkab tiirlema ümber selle punkti ja mõõdab meie galaktikas ära ligi miljard tähte – eeskätt mõõdetakse ära tähtede kaugused Maast. «Gaia projekti nimetatakse ka galaktika rahvaloenduseks,» ütles Tõnis Eenmäe.
«Tähefüüsikas saab see olema üks äärmiselt oluline tööriist, sest Gaia peab tooma uut arusaamist tähtede ja galaktikate ehitusest,» selgitas teadur.
Ent kas Gaia ka midagi maailma raputavat ja ootamatut kaasa toob, selles Tartu observatooriumi astronoomid kindlad ei ole. Muu hulgas sellepärast, et sarnaseid, kuigi vähem võimsaid ja vähem ambitsioonikaid galaktika kaardistamise projekte on korraldatud varemgi.
Gaia peagi saabuvate andmete parema tõlgendamise nimel tehakse tööd ka siinsamas Tartu observatooriumis.
Kosmose turvakaamera
Teise huvitava asjana tutvustas Eenmäe kosmose reaalajas jälgimise projekti. Tegu on kosmose turvakaameraga, mis alustab tööd umbes viie aasta pärast. See on LSST ehk ülisuur sünoptiline vaatlusteleskoop, mille peapeegli läbimõõt on kaheksa meetrit.
LSST hakkab taevast jälgima igal selgel öösel. Ta on suuteline kahe ööga katma kogu nähtava taevalaotuse ning leidma kahe öö jooksul toimunud muutused. «See annab meile tõenäoliselt väga palju uusi avastusi ja objekte, millest meil ilmselt veel aimugi pole,» sõnas Eenmäe.
Euclid hakkab paisumist mõõtma
Ka teadur Antti Tamm ei usu, et kosmoseprojektid järgneval kümnendil suudavad meie maailmapilti millegagi raputada, kuid selles, et meie arusaam kosmoses toimuvast ühe selgemaks muutub, on ta veendunud.
Tamm ei usu ka seda, et me niipea saame teada, mis asi on tumeaine, kuid arvab, et kui mõne aasta pärast satelliit Euclid jõuab orbiidile, saame vähemalt teada, kui palju seda tumeainet on universumis. «Natuke turvalisema tunde annab see ikka,» arvas ta.
Kreeka matemaatiku Eukleidese järgi nime saanud kosmoloogiliste suunitlustega Euclid peaks kosmosesse startima 2020. aastal ja töötama seal kuus aastat. Muide, Euclid asub tööle samas piirkonnas, kus Gaia: Lagrange’i teise punkti lähedal, mis Päikse poolt vaadatuna jääb Maa selja taha.
«Euclidil on võimas teleskoop üsna tagasihoidliku 1,2-meetrise peapeegliga. Kosmoseteleskoobi kohta on selle vaateväli väga hea: pool ruutkraadi. Euclidil on põhiliselt kaks instrumenti: 600-megapiksline optiline kaamera, mis teeb lainurkfotosid, ning seade, mis mõõdab spektreid lähisinfrapuna-lainealadel,» rääkis Tamm.
Tema sõnul on Euclidi ülesanne ära vaadata see pool taevast, mis jääb meie Linnutee galaktikast eemale. Ära loodetakse mõõta umbes kümne miljardi galaktika kaugus ja kuju.
Tamm selgitas, et supernoova vaatlused vihjavad, et universum paisub kiirenevalt ja seda paisumist mõjutavad nii tumeaine kui ka tumeenergia. «Kui me saame Euclidi abil ajas tagasi minna ning mõõta, kui suur oli universum kindlal hetkel minevikus, saame teada, palju on meil universumis ka tumeainet ja tumeenergiat,» lisas ta. «Me saame ära mõõta tumeaine hulga, kuid millega on täpselt tegu, Euclid meile öelda ei suuda.»
Kosmoseagentuuri trikoovoor
Euclid on Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) projekt ja selles löövad kaasa ka Tartu observatooriumi teadlased, kes aitavad määrata nii universumi paisumise kiirust kui ka tumeaine ja tumeenergia hulka.
See, et eestlased Euroopa kosmoseagentuuri projektis Euclidi arendamisel teevad kaastööd, on osa Eesti ettevalmistustest agentuuriga ühinemiseks. «Eesti on omamoodi trikoovooru faasis, kus ESA testib, kas me ikka kõlbame liikmeks,» sõnas Tamm.
«Kui läbime vooru edukalt, peavad meie riigikogu ja valitsus otsustama, kas me ka rahaliselt suudame liikmeks olemisega hakkama saada,» lisas ta. Tamme sõnul on Euroopa kosmoseagentuuri liikmeks saamisest huvitatud nii Eesti teadlased kui ka ettevõtted ning ta peab peagi ESA liikmeks saamist üsna tõenäoliseks.
/nginx/o/2014/01/07/2737394t1h825b.jpg)