Sotsid haarasid kesklinna tuleviku küsimuses ohjad

FOTO: Sille Annuk

Viimaste aastate muutused on seadnud kahtluse alla Tartu kesklinna rolli linna ja regiooni põhikeskusena, väitsid sotsid ja käisid lauale kesklinna üldplaneeringu algatamise eelnõu.


Läinud neljapäeval volikogus esitatud eelnõus seisab tõdemus, et muutuste ulatust iseloomustab elanike ränne linnast välja lähiümbruse valdadesse. Samuti varem kesklinnas ja elamupiirkondade läheduses paiknenud kaubanduse ja teenindusasutuste koondumine suurtesse kaubakeskustesse ning mitmete riigiasutuste ja kõrgkoolide õppehoonete kolimine linnaserva.

Eelnõus märgitakse, et ülikoolilinnade rahvusvahelises konkurentsis on järjest olulisem linna imidž, elukeskkonna ja linnakultuuri kvaliteet. Koostöös kõrgkoolidega on vaja teha strateegilisi valikuid, kuidas linnakeskkond võiks Tartut ülikoolilinnana toetada.

Selliseid murenoote on kostnud tänavu kevadel rohkesti seoses linna üldplaneeringu ülevaatamisega, niisamuti aruteludes kõrgkoolide ruumilise paiknemise üle.

Vajadus ja kõhklused

Volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Tõnu Ints rääkis, et kesklinna üldplaneeringu vajalikkust on tunnistanud ka ametnikud, kuid samas on linnavõimude suhtumine ettevaatlik, sest menetluse käigus võib kinnisvararingkondadest tulla n-ö soovimatuid ettepanekuid.

Reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse hoidus eile sotside eelnõu takka kiitmast või maha laitmast, põhjendades, et peab enne taustad selgeks tegema.

«Ega neis küsimustes ju midagi uut ei ole. Kui räägime ülikooliga seotud teemaplaneeringust, siis see puudutab päris palju ka kesklinna. Et mingid küsimused üle markeeritakse, on positiivne,» ütles ta.

«Trendi või tendentsina – planeeringute ajaline kehtivus muutub lühemaks, sest teatud muutused elus toimuvad kiiresti, küsimus on, mida pärast planeeringuga peale hakata,» mõtiskles linnapea. «Kui vaatame tänast ehitustempot, siis kui palju me saame sellest planeeringust või planeeringutest üldse tulevikus ellu viia, läbivaatamine peab muutuma kiiremaks ja olema paindlikum.»

Et kesklinna küsimus vajab käsitlemist, nõustus ka Kruuse erakonnakaaslane Veljo Ipits, kuid tema sõnul on iseküsimus, kas see vorm peaks olema üldplaneering või teemaplaneering.

Vaja ka muid hoobasid

«Kui üldplaneeringut üle vaadati, siis arengu- ja planeerimiskomisjonis arutasime südalinna probleemi päris põhjalikult, olid tulised vaidlused. Jõudsime seisukohale, et vaja oleks teha kesklinna teemaplaneering, sellele ei olnud komisjonis keegi vastu,» rääkis Ipits. «Ma näen, et sotsid on selle edumeelse sammu, mis komisjoni poolt ette pandi, otsustanud enda arvele kirja panna.»

Pisut hiljem tagasi helistades märkis Ipits, et planeeringu koostamine on kindlasti tähtis, aga ei ole kõikide hädade lahendus. «On vaja hoobasid, et mõjutada ülikooli kesklinna jääma ja ettevõtlust siia juurde tulema,» lisas ta.

Teematõstatusi eelnõust
• Määratleda linna üldkeskuse funktsioonid.
• Ühendada loogiliselt ja mugavalt ajalooline vanalinn ja uus linnakeskus.
• Leida Riia-Turu risti lahendus, mis lubaks jalakäijail vabalt liikuda kesklinna eri osade vahel.
• Leida nüüdisaegsed lahendused, sidumaks hästi säilinud, kuid aktiivsest linnaelust kõrvale jäänud Laia ja Kroonuaia tänava piirkond ülejäänud vanalinnaga.
• Siduda Emajõgi ja Toomemägi linnaellu.
• Arendada kesklinna, sh uue keskuse avalikku ruumi, et kesklinnas toimuksid olulisemad üritused ning kesklinn säiliks eri vanuses ja eri huvidega inimeste peamise kohtumispaiga ja vaba aja veetmise kohana.
• Laiendada jalakäijate ja kergliikluse ala.
• Lahendada parkimisprobleemid kesklinnas.

------------------------------------------------------------------

Mis on Tartu kesklinna suurim probleem?

Merle Jääger
Tartu linnavolinik (IRL):

Ma küll autoinimene ei ole, aga minu kodutänav kesklinna lähedal on keset päeva täis pargitud. Teine probleem – ma olen jalakäija inimene –, on kõnniteendus, sellega ka kesklinnas meeldivalt aktiivselt tegeldakse.
Ka see, et kesklinn tühjeneb. See pole nii meeletult ammu, kümmekond aastat tagasi oli mure, et kesklinn oligi tühi. Ega see ei olnud kõige parem aeg, oleks kasulik meelde tuletada, oleme selle ju üle elanud.
Ja üks asi kindlasti veel, mida olen kogu aeg arvanud, et ikkagi kuidagi võiks jõe aktiivsemalt linnaellu kaasata. Räägitakse, et Atlantise ette on plaanitud midagi sadama taolist. Paadiliiklus võiks Emajõel olla kordades tihedam. Mitmedki tuttavad, kel on paat, on kurtnud pisut selle üle, et kus neid hoida. Kui kuskil hoida oleks, muretseksid ehk veel mitmed inimesed enesele paate, mis oleks väga tore.

Igor Aba­renkov
Tartu linna­­volinik (KE):

Kesklinn on päris ilus ja hea, probleemina näen Emajõe kallaste vähest kasutamist ja heakorda. Ma ei näe suurt probleemi, mis muidu oleks kesklinnas silmatorkavalt halvasti, kesklinn on esinduslik.
See ei ole kesklinna roll, et siin koguneks üksnes kaubandus, ajaloolises kesklinnas peaksid arenema toitlustus, teenindus ja hotellindus. Et teadustöö läheb ülikooli kaugemal olevatesse üksustesse, see on loomulik asjade kulg. See võib olla mõnes mõttes isegi hea – ülikool haarab linna laiemalt.

Veljo Ipits
Tartu linnavolinik (RE), arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees:

Sõjast jäi Tartusse suuri tühimikke, kas või kaubahoovi plats, mille säilitamise või täis ehitamise kohta on vastakaid arvamusi. Mõned arvavad, et südalinn ei tohi olla tühi, teised leiavad, et ongi tore selline roheline plats. Uisapäisa kiirustada ei ole mõttekas.
Teiseks on kesklinnas palju eraettevõtjate krunte, nemad tahaksid arendada tulusalt ja hästi, et see neile sisse tooks. Kas senised projektid, näiteks kaubamaja ja Tasku, on õnnestunud sada protsenti, selle üle võib arutleda. Tasku on arhitektuurselt kindlasti kenam. Kaubamajal oli konkurss, tagantjärele tarkus, võib-olla oleks tulnud teha uus konkurss.
Järgmiseks kindlasti parkimisprobleemid, liiklus muudkui tiheneb. Südalinnas saab teha neid tegevusi, mis suurt parkimisruumi ei nõua, või siis arendaja peab ehitama mastaapse parkla. Linnal parkimismajade ehituseks raha ei ole.
Neljandaks, ülikool on arvestades, et vana remontimine on kallim, hakanud uusi hooneid ehitama Maarjamõisa. Loodetakse, et vanad õnnestub müüa – üks küsimus, kas see täna on kõige rentaablim. Aga ei saa lubada, et ülikool kolib südalinnast välja ja üliõpilased elaksid tudengilinnakus. Siis ei ole Tartu ülikoolilinn, vaid kusagil on üks ülikoolilinn ja on Tartu linn. Noorus on ju Tartule omast kaasa toonud ja lisanud vürtsi.

Tagasi üles