Mees haruldasel maalil vaatab vastu ka kirikus

E-kunstisalongi on toodud oksjonit ootama Johann Köleri «Hiiu saare talupoeg kirvega». Hoolimata väikestest vigastustest ja aja jooksul värvikihti tekkinud paljudest pisikestest pragudest on maal asjatundjate hinnangul väga hästi säilinud. Foto: Margus Ansu

Kui esimene eesti soost akadeemilise kunstihariduse saanud maalija Johann Köler sõitis Peterburi keisrikojast üle hulga aja kodumaale, külastas ta ka Hiiumaad ja Kassari saart. Seal hakkas talle silma nägus talumees.

See juhtus poolteist sajandit tagasi, aastal 1863. Stackelbergide mõisa kaunite näojoontega kutsar Villem Tamm oli ümbruskonnas tuntud isik, keda hüüti Ilusaks Villemiks. Köler maalis ja joonistas teda korduvalt.

Üks maal nägusast Kassari kutsarist oli aastakümneid kunstiteadlaste silmist kadunud. Nii on sellest aastal 1863 valminud teosest kirjamargisuurune mustvalge repro kirjastuse Kunst aastal 1980 üllitatud Köleri juubelialbumis.

Sealsamas on pildi andmed: «Hiiu saare talupoeg kirvega» (ka «Hiiumaa talupoeg kirvega» ja «Villem Tamme portree»), lõuend, õli, asukoht teadmata.

Maal ilmus avalikkuse ette esmaspäeval Tartus E-kunstisalongis tänapäevaste kunstnike teoste väljapaneku avamisel. Salongi omanik Tiia Karelson, juhataja Daisi Kahur ja galerist Airi-Kairi Kaasik esitlesid Köleri maali ja selle maali raami kutsutud külalistele.

Suur ime

Hinnalise maali väljailmumist peab Karelson suureks imeks. Eesti kunstioksjonitel on praeguseks teadaolevalt seni vaid üks selle kuulsa kunstniku maal müüki läinud.

Maali praeguse omaniku nime keeldus Karelson ütlemast, mainis vaid, et Köleri teos on tulnud E-kunstisalongi Tartu mailt. Küll aga avas ta lühidalt pildiga kaasas käivat lugu.

Nimelt viidi pereisa Stalini terrori aegu Siberisse, naine jäi aga imekombel Eestisse. Köleri maali oli mees käskinud kodus seina peal hoida ikka nii, et see väljast näha ei oleks. Siberist pääses mees eluga.

Ja kuigi hiljem tuli peres ette ka kitsikuse aegu, hoiti alles Köler teos ja veel kolm vana, kuid tunduvalt väiksema väärtusega maali. Nüüd on pärijatel hädasti raha tarvis.

Kui suureks võib oksjonil kujuneda Köleri maali hind? Kas suuremaks kui rekordeid – üle miljoni krooni – püstitanud Konrad Mägi teostel?

Salongi juhataja ja omanik loodavad, et nii võiks olla, aga kindlalt ei tea väita. Kuid vääriks küll. «Köler on ikkagi esimene eestlane, kes suitsutarest trügis välja akadeemilise kunsti kõrgustesse ja tsaari õukonda,» ütles Karelson.

Restauraatori arvamus

Köleri maaliga «Hiiu saare talupoeg kirvega» tutvus põhjalikult vabakutseline kunstirestauraator, Tartu kunstimuuseumis aastakümneid kuni eelmise aasta lõpuni töötanud Sirli Rebaste.

Värv on tema sõnul püsinud kenasti, kuigi pisut kokku tõmbunud krundi peal, nii et on tekkinud ämblikuvõrgutaoline moodustis kraklee. «See ei ole maalile ohtlik, sest värv on kindlalt peal,» ütles Rebaste.

Maalil on vigastusi vähe. Vasakus alumises nurgas on mõni tugev lühike kriimustus. Raam on tekitanud nurkades ja äärtel värvikadusid. Lõuend on pisut lõtvunud ja vajunud kergelt alusraami peale. Kokkuvõttes on maal Rebaste sõnul kenasti säilinud.

Sirli Rebaste on lähedalt uurinud ka Tartu Peetri kiriku altarimaali «Tulge minu juurde», mille Köler maalis aastail 1895–1897. Sellel on kujutatud täisfiguuris Jeesus Kristus kõrbemaastiku taustal.

Samasuguste näojoontega Jeesuse maalis Johann Köler Tallinna Kaarli kirikusse aastal 1879.

Nii nende kahe suure kirikupildi kui ka nüüd välja ilmunud maali modell on üks ja seesama – too hiidlane Ilus Villem. Väikse maali ja kirikupiltide vahele jäänud aastate jooksul tegi kutsar aga karjääri. Temast sai aidamees ja kubjas. See muutis ta aga jõhkraks ja kurjaks.

Oksjon, kus «Hiiu saare talupoeg kirvega» enampakkumisele läheb, toimub E-kunstisalongis 5. aprillil.

Artikli koostamisel on kasutatud väljaandeid «Väike Köleri sõnastik» (koostanud Anu Allas ja Tiina Abel, Eesti Kunstimuuseum, 2001); Boris Enst, «Johann Köler 1826–1899» (Kunst, 1980); Ervin Pütsep, «Kunstielu Eestimaal I» (Acta Universitatis Stockhol­mien­sis, 1996).