Arvutimängud meelitasid programmeerimise juurde

Janar Võttin käis Estikos praktikal, sealt sattus GlobalReaderisse, kus nüüd muu hulgas aitab välja töötada süsteemi kaubanduskeskuste klientide loendamiseks odavamalt ja täpsemalt.

FOTO: Kristjan Teedema

Nädal tagasi oli Janar Võttin Tartu kutsehariduskeskuse õpilane, tänaseks aga kaitstud lõputööga IT nooremspetsialist, kes tööd otsima ei pea – pakkumisi teevad tööandjad ise.

Infotehnoloogia valdkond on see, mida soovitatakse pea kõigil õppida. Võimalik kõrgepalgaline töö meelitab ja töökohtadest puudust ei ole, aga Võttini sõnul ei sobi see kaugeltki igale helgele peale.

Nimelt ei piisa sel alal edukaks saamiseks kaugeltki vaid kooli läbimisest, vaid palju ja pidevalt tuleb ise õppida. «Innukust peab olema, niisama neid teadmisi kätte ei saa,» rääkis Võttin. «Infotehnoloogias on see probleem, et pead kogu aeg end täiendama, muidu jääd lihtsalt rongist maha.»

Gümnaasium oli mõttetu

Noormees sattus programmeerimise juurde 13–14-aastaselt nii, nagu paljud temaealised – arvutimängude kaudu. Ta leidis internetilehe ühe mängu koodiga, hakkas seda uurima ja huvi aina süvenes. Sealtkaudu kogunes hulganisti tuttavaid teistest riikidest ja nüüd, kui oma õpetaja küsimusele vastata ei oska, siis keegi internetisõpradest ikka oskab aidata.

Pärast põhikooli läks ta kutsekooli õppima arvutite ja arvutivõrkude eriala, mille läbis aasta kiiremini, kui õppekava ette nägi. Kuna Võttin teadis, millega tegeleda tahab, ei näinud ta gümnaasiumisse ja seejärel ülikooli minekul toona mõtet.

Ta ei arva ka praegu, et oleks millestki ilma jäänud. Edasi õppida saab ta ju igal juhul ja nüüdseks on tugev erialane haridus käes.

Bakalaureuseõppesse ta ülikooli ilmselt siiski ei lähe, praegu on tal silm peal IT-kolledžil, millega kutsehariduskeskusel on koostööleping. Ülikoolist saadav haridus tundub talle liiga teoreetiline ja ei ole päris see, mida ta sooviks.

«Iga paari aasta tagant tuleb uus tehnoloogia välja. Kui seda ei jõuta piisava kiirusega õppekavasse viia, siis tekib tunne, et õppekavad on ajast maha jäänud,» rääkis Võttin.

Tema enda sügavaim huvi on signaalianalüüs, mida bakalaureuseõppes väga vähe käsitletakse, ja tuleb ise juurde õppida.

Juurde on ta omal käel õppinud terve kooliaja, muu hulgas saanud ka asjatundjaks Linuxi operatsioonisüsteemi alal. See oli üks asju, millega ta tegeles Estikos praktikal olles.

Sealt kutsus juhendaja ta aga edasi GlobalReaderi tiimi, kus viiekesi üritatakse välja töötada sarnast, aga odavamat, täpsemat ja nüüdisaegset loendurisüsteemi.

Osavate järele on nõudmine

Võttini juhendaja, Estiko IT-juht Indrek Jaal rääkis, et nutikaid ja oskustega inimesi on raske leida. «Neid tuleb tikutulega taga otsida. Tihtipeale on nad kõik juba kusagil tööl ja väga keeruline on kiireid projekte teha,» ütles ta.

Jaal juba tegi nädala eest  kaitsmisel käies juttu ühe silmapaistnud lõpetajaga.

Võttin on saanud tööpakkumise Eestis mobiilirakendustega tegelevast firmast, kuid ta tahaks kindlasti teha tööd ka välismaal. Keeruline see tema sõnul pole, sest kontaktid on olemas ja spetsiifiliste oskustega programmeerijad on igal pool nõutud.
-------------------------------------------------

Kutsekooli õpilased pühenduvad praktikale

Tartu kutsehariduskeskuses lõppesid sel nädalal IT erialade lõputööde kaitsmised, komisjonide eest käis läbi ligi 40 noort.

Infotehnoloogiaosakonna juhataja Signe Vedler rääkis, et kutsekooli lõputööd erinevad ülikooli omadest just praktilisuse poolest, paljud neist saab kohe kasutusse võtta. Näiteks tegi Rait Loos draamateatrile juba kasutuses oleva sisetelevisiooni lahenduse, mis võimaldab lihtsalt vahetada video- ja staatilisi reklaame.

Kristjan Pokk aga töötas kindlale ettevõttele välja juhendi arvutitehniku töökeskkonna jaoks.

Vedleri sõnul sünnivad lõputööd sageli just vajadusest. Noored lähevad firmasse praktikale ja hakkavad seal tööle lahendust nõudvate konkreetsete küsimustega.

Praktika on aga sageli ka põhjuseks, miks õpingud jäävad pooleli. Signe Vedleri sõnul pakutakse tublimatele õpilastele ettevõtetes tööd ning kuna selle kõrvalt koolis käia enam ei jõua, siis otsustatakse lähedal oleva lõpetamise asemel pühenduda raha teenimisele.

Tagasi üles