/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2014/01/29/2781732t1hd812.jpg)
Luunja vallavalitsuse ja volikogu ning Tartu maavalitsuse kohtumine eelmisel nädalal ei vääranud valla veendumust, et Luunja keskkooli gümnaasiumiosa peab kindlasti säilima, ütles vallavanem Aare Anderson.
Luunja hoiab keskkooli säilitamise ideed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ajame oma asju edasi, nagu oleme plaaninud,» lausus Anderson. «Kohtumisest maavalitsuse ametnikega ei tulene mingeid konkreetseid mõjusid, aga see polnudki eesmärk. Maavalitsus ei saagi muuta koolipidaja otsuseid ega otsuste tegemist mõjutada.»
Andersoni sõnul analüüsiti kohtumisel veel kord läbi Tartumaa koolivõrgu olukord ja perspektiiv, käsitledes juba toimunud õpilaste arvu muutusi kooliti ning tõenäolist edasist õpirännet.
Anderson rõhutas, et kolmanda ja kuuenda klassi viimaste tasemetööde võrdluses on Luunja keskkooli põhikooliosa tugevus üle maakonna keskmise.
«Mulle on see positiivne märk, sest kui all pole tugevat vundamenti, ei saa ehitada tugevat ülemist otsa,» arutles ta. «Kui see areng jõuaks gümnaasiumini välja, oleks ideaalne. See ongi eesmärk.»
Arve asendas emotsioon
Tartu maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Annely Võsaste kirjeldas kohtumist Luunja vallas hooti emotsionaalse, ent sisukana.
«Sellest kohtumisest jäi mulle emotsioon, et omavalitsus soovib gümnaasiumiga jätkata,» nentis Võsaste. Ta võrdles Luunjas käiku äsjase analoogse visiidiga Puhja.
«Puhja vald oli analüüsinud väga põhjalikult oma rahalisi võimalusi, et mis läheb gümnaasiumi pidamine nende õpilaste arvude korral maksma,» kiitis Võsaste. «Luunjal polnud ühtegi arvutuslikku arvu näidata. Oli puhas emotsioon, et me jätkame ja soovime jätkata.»
Võsaste meenutas, et kümme aastat tagasi oli Luunja keskkooli põhikooliosas veel läbivalt kaks paralleelklassi. Praegu on vaid üheksandaid kaks klassi, neis õpib kokku 28 last. Gümnaasiumiosa 10., 11. ja 12. klassis on kokku 37 õpilast.
Võsaste sõnul süveneb tendents, et põhikooli lõpetajaist soovivad üha vähemad jätkata Luunja keskkooli 10. klassis. Pole aru saada, millega tahab Luunja vald gümnaasiumi atraktiivsemaks muuta, leidis Võsaste.
«Luunja asukoht linna ääres on ebamugav. Linn on väga lähedal, linna kooli pääseda on lihtne,» sedastas ta. «Tublid liiguvad edasi linna tugevamatesse koolidesse ja Luunjasse tuleb põhikooli järel madalama keskmise hindega õpilane.»
Aare Anderson ütles, et ei kahtle siiski Luunja keskkooli tugeva gümnaasiumiosa loomise võimalikkuses. «Rõõmsat ja lihtsat pole midagi, aga tööd on vaja teha, et teiste koolidega konkurentsis püsida. Tuleb pingutada ja proovida olukorda muuta,» mõtiskles ta. «Põhikoolis juurutame individuaalset lähenemist vastavalt võimeile. Siin on väikeste klasside selge eelis.»
Andersoni arvates pole mingit tähtsust tõigal, et Tartumaa arengustrateegia ei maini tulevastest täistsükligümnaasiumidest rääkides Luunjat üldse.
«Võib öelda, et üks kool on äge ja teine pole, aga lähiaastail mõjutavad elanike arvu langus, väljaränne ja muud muutujad kõiki gümnaasiume,» märkis ta.
Puhja gümnaasium jääb
Puhja vallavolikogu esimees Vahur Jaakma ütles Tartu Postimehele, et kuigi Puhja kooli 10. klassi astujate arv tänavu tõenäoliselt ühe-kahe võrra langeb, on volikogu kindlalt otsustanud esialgu gümnaasiumiosaga jätkata.