Tavatu lugu: muuseum lõi teatri

Kui Leino Rei ja Maarja Jakobson tegid laval proovi, sättis saalis nende ees valgustust ja heli Martin Meelandi. Saali seinad on maalinud Tuuli Puhvel ja Madis Liplap. Foto: Margus Ansu

Et muuseum asutab endale teatri, ei ole veel juhtunud kuskil maailmas. Nii arvab Tartu mänguasjamuuseumi juurde loodud Teatri Kodu kohta näitleja ja lavastaja Leino Rei.

«On palju neid nukuteatreid, mille juurde on tehtud muuseum, nagu nüüd ka Tallinnas,» ütles Leino Rei. «Aga et on ka teisipidi – et mänguasjamuuseumi juurde on teater tehtud –, seda me ei ole leidnud. Kui keegi teab, eks andku meile teada.»

Lutsu ja Jakobi nurgale 18. sajandi puumajast kaua tehtud kaunikene avaneb külalistele mitu korda.

Täna ja pühapäeval

Teatri Kodu seestpoolt uudistama pääsevad kõik huvilised muuseumi sünnipäeva puhul tasuta pühapäeval lõunast saati. Esimeseks avamiseks täna on saadetud kutsed kaugele ja kõrgele.

«Pühapäeval anname kaks etendust,» hüüdis üks peenike hääl Teatri Kodu lavalt.

See oli Sipsik, kes istus laval pappkastist tehtud teleri juures ja ootas proovi jätkumist. Sipsik on omanimelise lavastuse peamisi osatäitjaid.

Leino Rei on Eno Raua lasteraamatu lavastaja ja üks osatäitjaid, ent ta on ka seni toiminud mänguasjamuuseumi konsultandina. Ja kui kõik laabub, saab temast ainulaadse teatri kunstiline juht. Tema välja mõeldud on ka nimi Teatri Kodu.

«Nii nagu elu esimesed kogemused annab kodu, annab elu esimesed teatrielamused Teatri Kodu,» selgitas muuseumi direktor Triin Vaaro. «Väikesed lapsed saavad siin ilusas turvalises keskkonnas oma esimesed etendused.»

Asjakohaseid tegevusi

Lisaks teatrietendustele, mille hulgas on oma lavastuste kõrval ka Teatri Kodusse sobivad külalisetendused, näeb tulevane kunstiline juht vaimusilmas tekkimas kõrvalsuundi. Saalis saab näidata filme, mängida muusikat ja teha tantsu, esitada mustkunsti...

«Seda kõike saab iga laps siin ise ka teha,» sekkus Sipsik.

Ja saabki! Igasugusteks asjakohasteks tegevusteks tuleb tõusta Teatri Kodu teisele korrusele või laskuda keldrisse.

Teisel korrusel on ennast sisse seadnud lastestuudio. Kehastame ja loome, meisterdame ja küpsetame, katsetame ja fantaseerime – nii võtab stuudio töö lühidalt kokku veebileht www.teatrikodu.ee.

Tegevusi on kavas siduda sellega, mida lapsed on parajasti saalis vaadanud või kuulanud. «Sipsiku» lavastuse puhul on teemakohane paberlaevukeste voltimine ja varjuteatri mängimine.

Ülakorrusel on ka Sipsiku enda meisterdamine programmis, kuid alles siis, kui lapsed pärast suve taas koolis käima hakkavad.

Varjuteatrit saavad lapsed ise teha keldris, kus on ka üks rabav üllatus, mida eile alles üles seati. Selle põhiautor on Rosita Raud, kes on ka «Sipsiku» lavastuse kunstnik. See on autom...
«Ei tohi kirjutada!» hüüdis Sipsik. «Mis üllatus see siis enam oleks.»

Paljude huvitavate tegevussuundade ja asjade kõrval on siiski kõige tähtsam, et Teatri Kodu on teater või täpsemalt – nagu rõhutab Leino Rei – muuseumist inspireeritud teater.