Elva külje all valmivad uued spordirajad pahandavad inimesi, kelle osalusel loodi viis aastat tagasi nn väike väerada. Paisjärve-äärsel väeraja lõigul on suusakoridori õgvendamiseks raiutud kümneid puid.
Raie muutis Elva matkaraja laiaks suusakoridoriks
27. jaanuar 2014, 08:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui väerada tegime, oli meie eesmärk olla võimalikult öko: säilitada kõik puud, muuta loodust võimalikult vähe,» meenutas Elva kunstnik Mariina Tiidor. «Sellise tohutu timmimise peale on masendav näha, kuidas raja asemele on metsa julmalt sisse lõigatud nelja meetri laiune tee.»
Esimesena avaldas Tartu Postimehele tehtu üle pahameelt elvalanna Kaja Silber, endine lasteaiaõpetaja, kes ühena paljudest osales väeraja planeerimisel. Silberi arvates on armsate ja salapäraste käänakutega hubane matkarada põhjalikult rikutud.
Lõhutud kooslus
Silber meenutas, et kui kunstnikud Mariina Tiidor ja Anni Irs tõid väerajale 36 eesti muinasjuttude ainelist puuskulptuuri, määras loodus- ja õpperadade propageerija Reet Priimann neile energeetiliselt sobilikud kohad.
Suusakoridori raiumisega jäid kõik kujud küll paigale, kuid Silberi meelest on lõhutud kooslus, millesse Priimann kujud algselt istutas.
Tartumaa Tervisespordikeskuse tegevjuht Priit Viks nentis, et puude raiumise kontseptsiooni taga on tervisespordikeskus, kuigi juriidiline eestvõtja oli sihtasutus Eesti Terviserajad ning teostaja maa omanik Riigimetsa Majandamise Keskus.
Viksi sõnul puuduvad Elva läheduses seni terviserajad, mis sobiks talvel suusatamiseks, suvel aga jooksmiseks ja rattasõiduks.
«Minu arvates pole väerada nende töödega küll oma väärtust kaotanud, pigem vastupidi,» leidis Viks. «Seni ju seda rada talvel ei kasutatudki, seal ei saanudki liigelda. Ka suviseks jooksuks oli mets liiga tihe. Nüüd tekivad võimalused sportijaile ja ühtlasi aastaringne juurdepääs väerajale.»
Viks rõhutas, et ühtegi väeraja kuju pole puututud. Raiutud on sealt vaid mõnikümmend kuuske, et suusatajad, jooksjad ja rattasõitjad ei saaks oksaga näkku ning talvel poleks rajamasinat vedaval ATV-l raskusi käänakute väljavõtmisel. Muist kuuski on Viksi sõnul raiutud ka arvestusega, et need takistaksid lume langemist rajakoridori.
«Ma arvan, et rõõmu tekib juurde kõigile, olgu need siis tulihingelised spordimehed või lihtsalt matkajad või loodusenautijad,» ütles Viks.
Mõtisklus või tormamine
Mariina Tiidor ütles, et tal pole midagi tervisespordi vastu, aga inimene, kes liigub suuskadel, näeb loodust enda ümber kahtlemata vähem kui jalutaja. «Eks need, kes tahtsid suusarada, tahtsid ka parimat, aga nad ei arvestanud, et see koht on võtnud kohalikele veidi pühapaigale sarnased mõõtmed – hiiesarnased, eepilised mõõtmed,» lisas Tiidor.
Kunstnik Anni Irsi arvates võinuks suusatrassi vedada metsa nõnda, et see väerajaga ei kattuks.
«Elva paisjärve paisutagune lõik väerajast, kus raie tehti, oli väeraja kõige parem osa,» märkis Irs. «See pole enam metsarada. See pole enam koht, kuhu minna oma vaimu rahustama. Inimene ei lähe ju end rahustama kuhugi ristteele. Kahju, et rahulik jalutamise rada on muudetud teeks, kus hakkavad liikuma sportijad tohutu kiirusega.»
Priit Viksi sõnul oleks raja tegemine mujale olnud mitu korda töömahukam ning oleks kahjustanud loodust rohkem.