Geenivaramuga saavad liituda veel viimased 5000 inimest

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö geenivaramus.
Töö geenivaramus. Foto: Priit Mürk.

Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramuga liitus eile 45 000s geenidoonor. Eesmärgiks seatud 50 000 puudub veel viis tuhat ning arvestades inimeste aktiivsust, täitub see arv juba enne aasta lõppu.

Edaspidi keskendub Geenivaramu teadus- ja arendustööle, olemasolevate geenidoonorite andmete pidevale täiendamisele ja geneetilise info lisamisele. Eelkõige tähendab see geenikaartide koostamist ja genoomide täielikku järjestamist.

Loomulikult jätkub ka töö anonümiseeritud terviseandmete väljastamiseks erinevatele teadusuuringutele ja arendusprojektidele ning geenidoonoritele ja nende perearstidele tagasiside andmise süsteemi väljatöötamiseks koos vastava nõustamisega.

TÜ Eesti Geenivaramu peamine eesmärk aastaks 2010 on kokku koguda vähemalt 50 000 eestimaalase geeni-ja terviseandmed, et jõuda üle-Euroopalise tähtsusega biopankade hulka. Juba täna võib öelda, et projekt on osutunud edukaks ning ligi 5 protsenti Eesti täiskasvanust elanikkonnast on peagi varamusse tallele pandud.

Loomulikult ei ole eesmärk mitte pelgalt andmete kogumine, vaid nende andmete võimalikult suur kasutamine teadus ja arendustöös. Täna on TÜ Eesti Geenivaramu teadusasutus, Eesti teaduse tippkeskuse «Genoomika» üks partner ning väga aktiivne rahvusvahelises koostöös, mille tulemusena on TÜ Eesti Geenivaramu osalusel ilmunud juba ainuüksi tänavu ligi 10 teadusartiklit mõjukates teadusajakirjades, k.a. Nature ja Nature Genetics.

Kui andmebaas loodud, saab uue perioodi peamiseks tegevuseks olema kogutud andmete analüüs, rakendamaks olemasolevat geneetilist infot juba reaalsesse tervishoidu. Väljatöötamisel on vastavad tarkvaralahendused, mis võimaldavad anda edaspidi geenidoonoritele otsest tagasisidet ja nõustamist nende tervisliku seisundi ja pärilike tegurite kohta.

«Kõige selle eelduseks ja aluseks on siiski Geenivaramu kogu aeg täienev infobaas, mis lähiaastatel rikastub eelkõige just geneetilise infoga, sest riigi teaduse infrastruktuuri kaasajastamine on loonud Geenivaramule tipptasemel võimalused geenidoonoritele geneetiliste kaartide tegemiseks ja kogu genoomi järjestamiseks. Rahvusvahelise tasemega teadustöö saab olema Eesti Geenivaramu peamine eesmärk lähiaastateks, mis omakorda võimaldab koguda piisavalt seoseid geenide, keskkonna, elustiili ja tervise vahel, et seda geenidoonoritega jagada,» kinnitas Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles