/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2010/05/24/373463t1h99f6.jpg)
Raadi-Kruusamäe kant tundus teaduskeskuse Ahhaa juhatajale Tiiu Sillale kunagi pärapõrguna. Nüüd elab ta seal viiendat aastat ja kinnitab, et paremat paika annab otsida.
Täiuslikkusest puudub vaid üks väga oluline asi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Joon hommikuti terrassil kohvi, loen Postimeest ja vaatan tulpe,» kirjeldab Künni tänavas elav Tiiu Sild oma päeva algust. «Siin on mõnus väikekodanlik õhustik.»
Pealinnas kasvanud Tiiu Sild elas Tartus tudengina Ülejõel ehk Leningradi maanteel ülikooli tornühiselamus. Pärast ülikooli oli nelja väikese lapsega Silla pere kodu kesk elu ehk Supilinnas Herne poe vastas ja Tähtveres.
«Olen mitu urgast koduks remontinud, ühel hetkel tekkis suur igatus maja järele, kus kõik nurgad on sirged,» põhjendab Tiiu Sild, miks ta 2004. aastal Künni tänavale sisetöid ootavasse ridaelamusse oma nurgakese soetas.
Väljast vaadates paistab ta kodu väike, aga see on petlik: tegu on justkui vanausuliste majaga, mis on seest suurem kui väljast ehk mahutab kõik mugavaks eluks vajaliku ühe katuse alla.
Väärtuslik vaikus
«Raadil on palju mõnusat väikekodanlikkust,» jätkab Tiiu Sild. «Siin on igal pool eraomanikud. Igaüks teeb midagi oma kodu juures, nagu oskab. Mõne tegemine ei pruugi kõigile küll ilus paista, aga igal peremehel on ju oma stiil. Ja kõige tähtsam on, et ta teeb midagi, mitte ei takista eluga edasi minemist, nagu suurtes majades juhtub.»
Kuid õdus väikekodanlikkus pole Tiiu Silla silmis Raadil siiski kõige tähtsam. «Selle koha ülim väärtus on sügav vaikus ja pimedus,» ütleb ta. «Siin kostavad isegi ööbikud kuskilt kaugelt. Pimedust vajan selle pärast, et mulle meeldib tähti vaadata.»
Vaikne pole Raadil alati olnud. Põlised kohalikud mäletavad väga hästi kodu külje all sõjaväelennuväljalt õhku tõusnud ning sinna maandunud pommitajate ja suurte transpordilennukite põrgulärmi.
Tohutu väärtus on ka Raadi surnuaed: seal saavad elada hommikuti kontserte andvad linnud, puud saavad kasvada ja inimesed jalutada.
Tegelikult saab Raadil jalutada igal pool ja see teeb selle kandi lausa luksuslikuks. Natuke kõndimist ja oledki uutel kergliiklusteedel või miks mitte ka Tartu valda jäävas Vahi küla uuselurajoonis.
«Seal paistab ilusate kodude akendest ilus õnnelik elu,» kirjeldab Vahi elurajooni kohta Tiiu Sild. «Seal elavate inimeste korraarmastus ja hoolivus annab lootust, et muutume eurooplasteks.»
Raadimõisa hotellis on lumivalgete laudlinade ja hea köögiga restoran, linnajaos tegutseb oma teater ehk MTÜ Vilde Teater, siin on kelgumäed, järv ning üha uut avastamisrõõmu pakkuv Raadi park, loetleb Tiiu Sild kodukoha plusse.
Värvikad vaatepildid
«Siin juhtub igal sammul palju toredaid asju,» jätkab ta. «Näiteks jalutad ja äkki tõuseb põldpüüparv õhku! Või näed rebast. Kord nägin, et rebasel oli kass suus, see mulle väga ei meeldinud. Ja näiteks Puiestee tänaval kohtab väga värvikaid kujusid, kes saavad öömaja Lubja tänava varjupaigas.»
Ainus tõrvatilk meepotis on Künni tänav, millel pole asfalti.
Tiiu Sild kolis sinna elama teadmisega, et tänav asfalteeritakse 2004. aastal.
«Kruusatee on neetult tülikas,» ütleb Tiiu Sild. «Igal kevadel ja sügisel upume siin porri, suvel supleme tolmus ja talvel lõhume autosid jääroobastes. Ehk poleks ma siia elama tulnudki, kui oleksin teadnud, et Künni tänav jääbki kruusateeks.»