Ülikoolilinn hõivas mõisate maad

Mäe tänavalt paistab Ülejõe ajalugu täies hiilguses: siin on Pätsu-aegseid väikseid maju ja nõu­­kaaegseid hruštšovkasid. Värvi lisavad Tartu Ülikooli korda tehtud tornühiselamud. Foto: TPM

Jaamamõisa, Raadi-Kruusamäe ja Ülejõe linnaosa võtavad 38,82-ruutkilomeetrisest Tartust enda alla 7,35 ruutkilomeetrit ehk ligi 19 protsenti.

Elanikke on neis kolmes linnajaos 15 460 ehk 15,71 protsenti tartlastest. Kui arvestada, et ülikoolilinna suurimas linnajaos Annelinnas elab 28,24 protsenti tartlastest, siis elab meil teisel pool jõge 44,42 protsenti tartlastest.

Need kolm linnajagu on hea näide Tartu kasvamisest ja piiride laienemisest. Jaamamõisa, mida tartlased kutsuvad visalt Hiinalinnaks, on nime saanud Jaama (Jama) mõisa järgi, mis asub Puiestee 126. Selle mõisa kohta on esimesi teateid 1597. aastast, mil see läänistati kastellaan (linnuseülem) Georg Schen­­kingile. 1601. aastal anti Jaama mõis Tartu linnale, kuid 1630. aastal sai mõis Rootsi riigi omaks.

Raadi-Kruusamäe kant on nime saanud keskajast pärineva Raadi mõisa (sks k Ratshof) järgi, mis keskajal kuulus Tartu linnale (raele) ja kust pärineb ka mõisa nimi. Keskajal asus üsna Raadi mõisa lähedal, praeguses Tuule tänavas ka linna piiridest väljapoole jääv hukkamiskoht Kaagimägi. Selle naabruses oli pidalitõbiste surnuaed.

Aastatel 1751–1919 kuulus väga uhke peahoonega Raadi mõis von Liphartide aadliperekonnale. 1922. aastal kolis mõisasse Eesti Rahva Muuseum (ERM). Mõisahoone põles 1944. aasta augustis varemeiks, pärast sõda rajati Raadile ligi 600 hektaril laiunud Nõukogude sõjalennuväli ja mõis muutus kinniseks territooriumiks.

1980. aastate lõpul sai ERM mõisasüdame tagasi, kuid väga lagunenult ja rüüstatult. Nüüd on Raadil algamas muuseumi uue maja ehitus.
-----------------------------------------------------------------------

Jaamamõisa, Raadi-Kruusamäe ja Ülejõe arvudes

• Jaamamõisa 149 hektaril on 222 krunti.
• Raadi-Kruusamäe võtab enda alla 283 ha, millel asub 1025 krunti.
• Ülejõe 302 hektaril on 1137 krunti.
• 1 961 419 krooni maamaksu laekus neist kolmest linnajaost 2008. aastal Tartu eelarvesse. Suurim maksja oli veidi enam kui 1,1 miljoni krooniga Ülejõe rahvas.
15 460   tartlast elas mullu neis kolmes linnajaos.
• Jaamamõisa asustustihedus on 2075, Raadi-Kruusamäel 1678 ja Ülejõel 2516 inimest ruutkilomeetril. Tartu asustustihedus on 2535 inimest ruutkilomeetril.
• 4% Jaamamõisa elanikest on uuringu järgi elanud oma linnajaos sünnist alates.
• 10% Raadi-Kruusamäe inimestest on seal elanud sünnist saati.
• 3% Ülejõe inimestest on oma linnaosas elanud sünnist saati. .
• 1,07 on keskmine tubade arv ja 25,64 m² eluaseme üldpind ühe leibkonnaliikme kohta Jaamamõisas. Raadi-Kruusamäel on need arvud 1,33 ja 37,17 m² ning Ülejõel 1,08 ja 25,42 m².
157    registreeritud koera oli mullu Jaamamõisas, 340 Raadi-Kruusamäel ja 370 Ülejõel.
• 1 avalik mänguväljak on Ülejõel, see asub linnaujula juures.
• 909 õpilast on kolme linnaosa kolmes koolis: Raatuse gümnaasiumis käib 660, Kroonuaia koolis 180 ja Maarja koolis 69 õpilast.
• 567 mudilast käib kolme linnaosa neljas lasteaias.
• 2 perearsti ja 2 pereõde töötavad Staadioni 48 majas, 5 kohas saab hambaid parandada.
• 5 apteeki.
• 1 avalik vanapaberikonteiner Raadi-Kruusamäel.
• Raamatukogusid neis linnajagudes pole.
• 3 avalikku pakendikonteinerit on Raadi-Kruusamäel ja 4 avalikku pakendikonteinerit on Ülejõel. Vaid 1 klaasikonteiner on Jaamamõisas.
• 8 toidukauplust oli 2009. aastal Ülejõel, 3 Jaamamõisas ja 2 Raadi-Kruusamäel.
• 115,7 ha võtab enda alla Ülejõe 16 haljasala. Suurim on 82,5-hektarine Ujula-Kvissentali haljasala. Tartu Ülikooli staadion on 2,6 ja Atlantise park 2 ha.
• 62,4 ha võtab enda alla Raadi-Kruusamäe 15 haljasala, millest suurim on 24,6-hektarine Raadi kalmistu. Raadi park laiub 8,1 ja Raadi kruusakarjäär 15,3 hektaril.
• 11,7 ha võtab enda alla Jaamamõisa 4 haljasala. Suurim on 4,4-hektarine Rahumäe kalmistu, 2,2 hektaril laiub Rõõmu tee ja Jaama tänava haljasala.


Allikad: Tartu linnavalitsus,
Tartu 2008. aasta statistika,
Teivi Tederi 2009. aasta uuring
«Juurdepääs kohalikele põhiteenustele ja haljasaladele», ankeetküsitluse «Tartu ja tartlased 2008» tulemused.