Unenäod eristavad inimest kalast

Reedel kell 19 saavad harivad unepäevad efektse lõpu suures padjasõjas Tartu turuhoone notsu kõrval. Padjasõja ja unepäevade korraldajad Indrek Niibo (vasakul) ja Liis Older kutsuvad inimesi lõbusasse sõtta koos oma padjaga. Foto: Margus Ansu

Ehk olete teie üks neist, kellele hommikutundidel töötada on tõeline piin ja kelle voodisse mineku aeg on tublisti pärast südaööd.

Unearst Marlit Veldi kinnitas, et mõnel inimesel on hilise uneaja sündroom ning neid ei tohikski vara ärkama sundida. Veldi võrdles und suusapuhkusega mägedes – mõlemad on aktiivsed puhkused. Ühe ajal taastub keha tavapärasest stressist, teise ehk une ajal aga saab aktiivset puhkust nii keha kui ka vaim.

Mida paremini keha ja aju töötavad, seda magusam ehk sügavam on ka uni, märkis Veldi. Maratonijooksjad võivad pärast pingutuserohket võistlust magada väga pikalt, siis on nende unes ülekaalus n-ö sügava une faas, selgitas ta ning lisas, et sügav uni aitab just kehal välja puhata.

Lambivalgus mõjutab

REM-une ehk unenäoune jooksul puhkab välja meie vaimne osa. Unenäoune osa eristab muuseas kõrgema vaimse tasemega eluvorme madalamatest, näiteks inimesi kaladest.

Väga lihtsalt öeldes võib arvata, et mida intelligentsem on loomariigi esindaja (sh ka inimene), seda suurem on tema unes unenägude osakaal. Täna kell 16 räägib Veldi unenägude tehnilist külge kõrvale jättes hoopis une ajaloost.

Teadlased arvavad, et uni tekkis sellest ajast, kui inimese eellased asusid veest maa peale elama. Inimesele on evolutsiooni käigus kujunenud just selline une-ärkveloleku rütm, mida me teame.  

Samas pole inimeste unerütm alati olnud selline nagu tänapäeval. Ajal, mil puudus kunst- ehk lambivalgus, olenes inimeste uneaeg ennekõike sellest, millal õues valgeks või pimedaks läks. Uni oli toona tegelikult kaheosaline. Magati natuke öösel ning natuke päeval, kui uni peale tuli. Selline unerütm on siiani säilinud mõnel Aafrika hõimul.

Kolm päeva unest

Uneuurijad on jõudnud järeldusele, et inimesed, kelle kehale on omane unerütm, mis venitab magamamineku näiteks öösel kella kahele, peaksid saama magada vähemalt kella kümneni.

Hilise uneaja sündroomiga inimese neurohormonaalne talitlus ei hakkagi normaalselt toimima varajastel hommikutundidel. Nii ongi ebaõiglane nõuda mõnelt koolilapselt kella kaheksases tunnis virkust.

Et uni on sedavõrd mitmetahuline nähtus, pühendavad Lille Maja noored unele kolme päeva jagu loenguid ja tegevusi. Kuidas ei tohiks ja kuidas tuleks puhata, kuidas seletada und ja unehäireid geneetika abil, kuidas on kujutatud und kunstis ning kuidas teha unest kunsti ehk unepüüdjat – neile küsimustele püüab «Tee unest enda sõber» vastused anda.

Uneteadmistele paneb punkti padjasõda reedel kell 19 Tartu turuhoone juures. Projekti eestvedajad Indrek Niibo ja Liis Older loodavad püstitada Eesti rekordit padjasõjas. Viimane rekord pärineb aastast 2007, kui Tartu raeplatsil asus patjadega sõtta 164 inimest.

Projekt «Tee unest enda sõber»
• Unega seotud loengud, õpitoad ja kontserdid tänasest reedeni Lille Majas, kaubamaja kõrval par­­gis ning Lõunakeskuses.
• Teavet www.lille.tartu.ee/uni.