Samelin loodab edu militaarmessidel

Samelini juht ja enamusosanik Leida Kikka näitab kolme karva sõdurisaapaid. Pruunid on toodetud spetsiaalselt näidiseks Briti armeele, musti ja beeže kasutavad Eesti sõdurid. Foto: Margus Ansu

Püüdmaks lisaks Eestile ja Skandinaaviale militaarsaabaste tellimusi muistki riikidest ja piirkondadest, palkas Tartu jalatsitootja Samelin Norrast 45-aastase staažiga jalatsitehnoloogi Steinar Sveeni.

Samelini juht Leida Kikka kirjeldab eelmise aasta 1. oktoobrist Samelini heaks täiskoormusega töötanud Sveeni tippspetsialistina, kes mitte ainult ei jaga viimset kui pisiasja saabaste disainimisest, kokkupanekust ja katsetamisest, vaid on oma mees kõigil suurtel jalatsimessidel.

Pärast Samelini osalemist läinudaastasel Londoni militaarmessil küsisid Briti sõjaväelased Samelinilt armeesaapa näidiseid. Kikka loodab, et Steinar Sveeni abiga õnnestub tänavu juunis peetaval Pariisi militaarmessil murda Skandinaaviast välja ning mitte üksi Suurbritanniasse.

«Tänu Londoni messile on meile tehtud armeesaabaste hanke konkursil osalemiseks järelepärimine Kuveidist, Pakistanist ja Botswanast,» märkis Kikka.

Palk nagu Norras

Leida Kikka selgitusel käivad kõik armeesaabaste hanked nii Eestis kui teistes Euroopa riikides riigihangetena. Messidel käimise peamine mõte on tutvustada oma saapamudeleid ning sealt sündiv lootus, et hange tuhandete või ka kümnete tuhandete saapapaaride saamiseks pannakse kokku just sinu lõigete ja tehniliste kirjelduste alusel.

Samelini osalemine sõjaväemessidel on saanud seni võimalikuks tänu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toele. Läinud nädalal avaldas EAS, et peale messibokside kinnimaksmise on sihtasutus valmis eraldama 170 000 eurot, et katta 2015. aasta märtsini ligi pool Steinar Sveeni töötasust.

Sveeni kaasamine Samelini konkurentsivõime suurendamisse maksab kokku üle 291 000 euro, mis annab ühe kuu keskmiseks palgakuluks enam kui 17 000 eurot. Pärast maksude tasumist jääb alles umbes 9500 eurot.

«Kuid siit omakorda lähevad maha kõik reisi- ja hotellikulud, mis jäävad tema enda kanda,» märkis Kikka. «Leidsime, et on mõistlik vältida võimalikke arusaamatusi erisoodustusmaksuga, hakates ise maksma näiteks hotelliarveid.»

Kikka sedastas, et Sveenile makstav töötasu on võrreldav samal tasemel spetsialistide palkadega Norras.

Steinar Sveen märkis, et tema koostöö Sameliniga on väldanud tegelikult juba 15 aastat. Sveen on nõustanud Samelini tootearenduses ja jalatsikollektsiooni ülesehitamises, kuid teinud seda seni aeg-ajalt ning oma Norra põhitöö kõrvalt.

«Tahame, et Samelin saaks sõltumatu ligipääsu jalatsiturule,» kirjeldas ta edasise koostöö eesmärki. «Konkurentsivõime suurendamiseks tuleb edendada tootearendust, kõrgtehnoloogiliste materjalide kasutust ja masinaparki.»

Eesmärk parim saabas

Sveeni arvates on tema kogemustest kasu, et Samelin saaks välja töötada parimad põhjamaised jalanõud, mis taluvad ühtviisi hästi 35-kraadist sooja ja külma. Kuigi Sveen saab tänavu sügisel 67-aastaseks ja võiks jääda pensionile, ei välistanud ta võimalust, et lükkab seda veidi edasi ja jätkab koostööd Sameliniga.

Leida Kikka sõnul kahanes firma käive mullu 12 protsenti, sest üks suurtellimus lükkus edasi ning teise tellimuse maht kahanes poole võrra.

«Loodan, et võrreldes mullusega kasvatame tänavu käivet 20 protsenti,» oli Kikka lootusrikas.


AS Samelin

• 170 töötajaga AS Samelin kuulub Leida Kikkale ja Tiina Leismannile.

• 2011. a oli käive 4,8 miljonit eurot, kasum 320 000 eurot, 2012. a vastavalt 4,2 miljonit ja 9000 eurot.

• 2013. aastal langes käive alla 3,8 miljoni euro.

• Eelmise aasta lõpuks kustutas Samelin maksuvõla, mis kolm aastat tagasi oli kasvanud 211 000 euroni.

Allikad: Krediidiinfo, Samelin