Valmivat näitust jagub kolmele korrusele

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu

Tartu kunstimuuseumis valmib suurnäitus «Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?», mida jagub raeplatsi Barclay maja kõigile kolmele korrusele.

Esimesel korrusel on leti- ja garderoobiruumi seinad ja lae katnud oma teosega kunstnik Kristi Kongi. Eile andsid sealsamas oma osa väljapanekusse toetusmeeskonda kuuluvad mööblirestaureerimise tudeng Arvi Kuld (esiplaanil) ja sama ruumi perenaine Inese Viljumson. Ühest teisest esimese korruse saalist leiab näituseline end suure kandilise teose juurest, mille autor on norralanna Toril Johannessen.

Teise korruse trepimademel on peegli ette välja pandud Jaan Toomiku video aastast 1994. Väljapaneku teised kaks videot käsitlevad valmiva näituse kuraatori ja muuseumi direktori Rael Arteli sõnul otsuste tegemist. Need on omaette toas kolmandal korrusel, autorid rootslane Johanna Billing ja prantslane Cyprien Gaillard.

Teise korruse saalides on koha leidnud tänavakunstiteosed ja Jaanus Samma ruumiinstallatsioon, millesse kuuluvat edevat lühtrit paigaldati eile keskpäeval. Vahesaalis on näha väike valik aastakümnete jooksul muuseumis korraldatud näituste plakateid ja muid trükiseid. Teise korruse suure saali seintel ripuvad Flo Kasearu joonistused. Rael Artel selgitas, et see sari kajastab muuseumidirektori ja ka muuseumitöötajate hirme.

Ülemisel korrusel saab muu hulgas näha Mare Joonsalu tehtud valikut maalidest ja graafikast, mida Rael Artel nimetas Tartu kunstimuuseumi kullafondiks. Skulptuure sättis eile paika Ahti Seppet.

«Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?» avatakse täna kell 17. Tund varem algab vestlus näitusel osalevate kunstnikega. Avamisel teevad muusikat Taavi Kerikmäe, Theodore Parker ja Roomet Jakapi ning DJ Vahram Muradyan.

Nüüdne väljapanek on vaadata 9. märtsini ehk poolteist kuud. Tihtipeale on kunstimuuseumi kahel ülemisel korrusel olnud näitusi, mida saab vaatamas käia pool aastat ja kauemgi. Nii pikalt avatud näitust tänavuses programmis ei ole. «Selle väljatöötamine võtab tohutu aja,» ütles Rael Artel. «Aga võib-olla on järgmisel aastal, kui tekivad head ideed.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles