Kristina Reinsalu: Tartu kaasav eelarve pälvib tähelepanu

Kristina Reinsalu E-Riigi Akadeemia kohalike omavalitsuste programmi juht, kaasava eelarve ekspert

FOTO: Erakogu

Selle aasta eelarvet ette valmistades viis Tartu linn esimese Eesti kohaliku omavalitsusena ellu kaasava eelarve katseprojekti, mis lõppes mõni nädal tagasi volikogu otsusega kinnitada tulemus.

Saadud kogemust kokku võtva ning edaspidiseks soovitusi andva lõppraporti esitab eksperdina protsessi kaasatud e-Riigi Akadeemia linnavalitsusele veebruariks.

See sisaldab muu hulgas ka Tartu ülikooli tudengite kaasabil tehtud tänavaküsitluste ja fookusrühmade intervjuude tulemusi.

Sündmusi ennetades ilmus aga reedel, 17. jaanuaril Tartu Postimehes Vabakunna fraktsiooni nõuniku Märt Põdra arvamusartikkel, mis annab toimunule hävitava hinnangu.

Kuna artiklis on lisaks üldisele poliitilisele retoorikale ja asjalikele märkustele esitatud ka mitmeid avalikkust eksitavaid väiteid ja aluseta etteheiteid nii protsessi kujundajate kui ka teostajate aadressil, selgitan lühidalt, mis tegelikult toimus.

Stsenaariumi valik

Läinud aasta märtsis kaasava eelarvega alustades oli selge, et Tartu vajab siinsetele oludele kohandatud kaasamismudelit, mis arvestab eelarve kujundamise ajalist raamistikku ja õiguslikku alust ning seab mõistlikud piirid esimeseks katsetuseks eraldatavale eelarverahale.

Seda ülesannet asus lahendama eelmise aasta märtsis loodud kaasava eelarve töörühm e-Riigi Akadeemia nõustamisel. Töörühma kuulusid linnavalitsuse liikmed eesotsas linnapeaga, volikogu kõigi fraktsioonide esindajad ja protsessi kulgemist kindlustavad ametnikud.

Töö alguses lepiti kokku, et eesseisvat võetakse kui katseprojekti, mille puhul on oluline saada esmane kogemus edasiminekuks. Üpris üksmeelselt leiti: umbes üks protsent investeeringut eelarvest ehk 140 000 eurot on sobiv summa, et asjaga algust teha.

Peamine töö mudeli valikul tehti töörühmas aprillist juunini, kusjuures arutelu aluseks oli e-Riigi Akadeemia ettevalmistatud kolm stsenaariumi, kuidas protsess võiks toimuda. Need erinesid üksteisest nii eesmärkide, loogika, tegevuste kui ka aruteludemokraatia osakaalu poolest.

Üks stsenaariumidest nägi ette, et linnaruumi lisandub objekt, mis ei ole tingimata praktilise otstarbega, vaid pigem sümboolne (tänavaauke kaasava eelarve rahast ei lapita!).

Teine stsenaarium nägi ette, et kõigepealt sõnastavad linnakodanikud lahendamist vajavad probleemid, seejärel pöördutakse vabaühenduste poole, kellel palutakse pakkuda lahendusi väljaselgitatud probleemidele. Võitjaks hääletatud lahenduse viiks seejärel vabaühendus ise ellu.

Kolmas stsenaarium andis linnakodanikele võimaluse esitada ideid, kuidas kasutada kaasamisprotsessiks eraldatud investeeringute raha, seejärel viib linnavalitsus väljavalitud idee ellu.

Tõime esile iga stsenaariumi plussid ja miinused. Kõigis stsenaariumides oli esialgu kirjas rohkem tegevusi linnaelanike teavitamiseks ja rahvakoosolekuteks, kuid hinnates linnavalitsuse käsutuses olevat inim- ja ajaressurssi, ei hakanud töörühm riskima sellega, et lubatu jääb ellu viimata. Pingeliste arutelude tulemusena jäi sõelale kolmas stsenaarium, mille volikogu kinnitas üksmeelselt eelmise aasta juunikuus.

Kahetsen nüüd, et me ei avalikustanud vahestsenaariume, mis oleks ehk artiklis esitatud süüdistusi aidanud ennetada. Pelgasime tekitada segadust ning anda avalikkusele liigseid lubadusi, teadmata, milline variant lõplikult töösse läheb ja kas volikogu üldse kinnitab kaasava eelarve rakendamise.

Lükkan kategooriliselt ümber artiklis toodud väite, nagu oleksime lepingu raames esitanud juba varem valminud dokumendi. 2011. aastal e-Riigi Akadeemias koostatud kaasava eelarvemenetluse esmatutvustus oli Tartu veebilehele lisatud taustainfona ja näib sellisena olevat oma ülesande eeskujulikult täitnud.

Kust mujalt võiksid pärineda Märt Põdra artiklis demonstreeritud teadmised Brasiilia Porto Alegre linna pioneerirollist kaasava eelarve rakendamisel?  

Tulemused

Veebi vahendusel ja kirja teel esitati 158 ideed, kuidas linnaelanikele otsustamiseks eraldatud raha võiks kasutada. Ideid analüüsisid vastava valdkonna spetsialistid, et koondada sisult sarnased ning selgitada välja nende realiseeritavus, arvestades õiguslikke piiranguid ja maksumust.

Kahju on sellest, et artikli autor ei näi hoomavat seda suurt tööd, mille tegid ära linna avalike suhete meeskond ja ideid analüüsinud spetsialistid. Linnavalitsusvälise asjaosalisena olin tunnistajaks sellele, kui pühendunult ja õhinaga ametnikud esmakordset ülesannet võtsid, püüdes omalt poolt igati toetada katseprojekti õnnestumist.

Julgen arvata, et selline horisontaalne ekspertide kogu, kes ühiselt erinevaid teemasid ja ideid (inimeste esitatuid!) süvitsi analüüsivad, ei ole linnavalitsuses veel igapäevane praktika.

Ideede tutvustamise õhtuks loomemajanduskeskuses (seal oli isegi mõni volikogu liige, ehkki kutse said kõik) valmisid avalike suhete meeskonnal vahvad fotodega stendid iga idee kohta, neid näeb ka kodulehel. Loodan, et avalike suhete osakond suutis selle protsessi toel tõestada kommunikatsiooni ja linlaste varase kaasatuse tähtsust otsuste tegemisel.

Arvan, et just sellistest sammudest kaasavama ja avatuma otsustusprotsessi poole linnavalitsuse enda sees on linlastel isegi rohkem kasu kui ühest asfalteeritud tänavalõigust või uuest pargipingist. Eestlaslik on see, et kriitikat loeme leheveergudelt, kiidusõnu öeldakse sosistamisi, aga olen näinud protsessi teostajate meiliboksi potsatanud tänusõnu linnaelanikelt ja usun, et see innustab neid siiski jätkama.

Reedeses artiklis oli küsimus, miks hääletamisele läksid projektid, mida linn peab niikuinii tegema. Selgitus on lihtne: linnaeelarve piiratud mahtu arvestades ei saa kõike vajalikku korraga teha.

Kaasav eelarve ongi kasutusel selleks, et elanikud saaksid oma eelistused välja tuua. See ka toimus. Nii ideid esitades kui ka hääletades näitasid inimesed, kust king enim pigistab. See on oluline teave linnavõimule edaspidisteks otsustusteks ja lisaraha leidmiseks.

Väga oluline tulemus on ka see, et kogu eelarveprotsess ja eriti selle läbipaistvus on tõusnud tähelepanu alla. Siin jääb üle volikogu opositsioonile vaid jõudu soovida.

Vabakunna roll

Üks kaasava eelarve katseprojekti eesmärke oli kodanikuaktiivsuse ergutamine. Soovisime, et inimesed koonduksid ideede esitamiseks ja teeksid tööd neile toetuse leidmiseks kaaslinlaste hulgas.

Nii ka üldiselt läks, kuigi kohati võis märgata küsitavaid võtteid oma idee häältesaagi suurendamiseks. Esimese korra kogemus õpetas aga ka, kui õhkõrn on piir eetilise ja ebaeetilise kampaania vahel. Seega on mõistlik järgmisel korral kokku leppida kampaania heas tavas.

Vabakunna lipu all volikokku kandideerinud rahvaesindajatelt oleks lisaks linnavalitsuse kriitikale oodanud ka sisekaemust selle kohta, mida omalt poolt saaks paremini teha. Mõelda tasuks kasvõi selle üle, kas rahvakoosolekuid linnaosades peaks ikka linnavalitsuse ametnikud korraldama või saavad inimesed sellega ise hakkama.

Lisaks sellele, et olin kaasava eelarve protsessi kavandamisel rakendatud eksperdina, olen ma ka ise tartlane. Mulle meeldib siin elada ja ma soovin südamest, et Tartu areneks ja et siin valitseks uuendusi toetav vaim. Seetõttu mõjus volikogu uue poliitilise jõu lahmiv kriitika tõelise külma dušina.

Tahaksin siiski loota, et rünnak pole mõeldud kaasava eelarve kui meetodi põhjalaskmiseks, vaid kujutab endast värske poliitilise jõu eneseotsimise vastuolulist ilmingut. Loodetavasti jõutakse peatselt järeldusele, et õiget asja on parem koos ajada kui seda malakana kasutada.

Tagasi üles