Kutseõpet ootab ees reform

Illustratsioon: Allikas: haridusministeerium. Graafika: Kaido Linde

Sügisel algab esimene osa kutseharidusreformist, millega haridusministeerium loodab muuta ametiõppe mugavamaks just täiskasvanutele. Kutseõppeasutused valmistuvad seoses reformiga avama paindlikumaid õppe­kavasid.

Põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate arv on vähenemas, samal ajal on aga Eestis madala haridustaseme või erialase väljaõppeta inimeste hulk väga suur. «On selge, et inimeste kvalifikatsiooni- ja haridustaseme tõstmisse tuleb investeerida,» lausus haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse peaekspert Rita Siilivask.

Tema sõnul on üle 20 aasta vanuste õppijate hulk kutseõppes suurenenud jõudsasti, olles käesoleval õppeaastal 49 protsenti kõigist õppijaist.  

Suur täiskasvanud õppijate hulk on viinud selleni, et õppeasutused pakuvad just neile mõeldud õppimisvõimalusi. «Nii lühemaid tööalase koolituse kursusi kui ka paindlikult korraldatud tasemeõpet – mõlemal juhul on võimalik õppida tasuta,» rääkis Siilivask.

Uued jätkuõppekavad

Uues kutseõppeasutuste seaduses antakse põhihariduseta inimestele, kes on vähemalt 22-aastased ning omavad põhihariduse tasemele vastavat kompetentsust, võimalus asuda kutsekeskeri­haridust omandama.

Teiste muudatuste seas uuendavad kutseõppeasutused reformi valguses õppekavarühmi, kus seni toimus ainult keskharidusjärgne õpe: luuakse õppekavad ka kutsekeskhariduse tasemel ja lühikesed osakutsete saamist võimaldavad õppekavad.

Tartu kutsehariduskeskuses muutub turundusjuht Kaire Metsa sõnul lühemaks näiteks IT-süsteemide spetsialisti õpiaeg: varem kestis see 3,5 aastat, nüüd aga kuus kuud vähem.

Tavalisest kutsehariduse omandamise ajast on lühemad tulevased jätkuõppekavad, nagu avaliku sektori asutuse finantsisti kava, täienduskoolitusena kestab see kuus kuud. Uued osakutse õppekavad, nagu hotelli toateenija, toitlustusteenindaja ning mootorsõidukihooldaja kava, kestavad aga ühe aasta.

«Jätkame kolmeaastaste kutsekeskhariduse õppekavadega – see on optimaalne õppeaeg, et omandada nii keskharidus kui ka kutseoskused,» lausus Mets. «Küll aga vastab tõele see, et uued õppekavad on praktilisemad ning peavad andma otseselt rakendatavad teadmised.»

Mets tõi näiteks uuesti IT-süsteemide spetsialisti õppekava, kus lüheneb õppeaeg, kuid praktika pikkus jääb samaks. Samuti hakkab kutsehariduskeskus õpet integreerima.

«Kondiiter ei õpi ainult koogiküpsetust, vaid näiteks ka koostisainete koguse arvutamiseks vajalikku matemaatikaoskust,» kirjeldas ta.

Keskeriharidust pakkuvas Tartu kunstikoolis langeb kutsekoolide õppekavade reform direktor Kadi Kreisi sõnul kokku kujundusvaldkonna kutsestandardite loomisega.

«Meil on vaja harjuda, et õppekava aluseks on kutsestandard, sest see muudab õppekavade struktuuri, kuid olemuselt jääb kujundaja töö samaks,» rääkis ta. «Oluline on, et on vaid üks eriala – kujundaja –, kuid palju spetsialiseerumisi.»

Nii avab Tartu kunstikool põhiharidusega õppuritele esmase kutse õppekava nelja spetsialiseerumisega – tõsi küll, kõigile veel sellest sügisest ei saa kandideerida.

3D-kujundus

Vanade õppekavade põhjal luuakse uued spetsialiseerumised kujundusgraafiku, dekoraatori ja stilisti õppesuundadena ning päris uuena 3D kunstniku-kujundaja suund, mida seni on saanud õppida vaid keskhariduse alusel.

«3D kunstnik-kujundaja võiks olla hea näide huvitavast tänapäevasest ja nutikast erialast, mida saab ka pärast 9. klassi lõpetamist kutsehariduses õppida,» ütles Kreis. Tema sõnul on Tartu kunstikool ainus kutsekool, mis koolitab selliseid spetsialiste.

Peale selle valmib kunstikoolis ka kahe ja poole kuu pikkune kujundaja täiendusõppekava teistele erialadele, see on mõeldud oma töös visuaalse maailmaga kokku puutuvate inimeste – floristid, juuksurid, pagarid, automaalrid – koolitamiseks.

Esimene samm kutseharidusreformist rakendub sel sügisel ning puudutabki kõige enam muudatusi õppekavades. Uuendus võiks haridusministeeriumi plaani kohaselt lõpule jõuda 2017. aastaks.