Luunja kultuurimaja all asuvas võlvidega mõisakeldris avati möödunud laupäeval uus söögikoht Kapteni Kelder, mis hakkab kehakinnituse kõrval pakkuma ka hulgaliselt meelelahutust.
Luunja mõisakelder läks kapteni käsutusse
Kapteni Keldri eestvedaja Lilian Saage ütles, et tegu ongi eelkõige meelelahutuskohaga. «Me näeme seda tegelikult meelelahutuse Mekana. See on koht, kus on lõbu, tantsu, naeru ja head toidud. Ja just nimelt selles järjekorras. Tahame, et inimesed tuleks siia tõesti head olemist ja meelelahutust nautima ning söök käib selle asja juurde,» tutvustas Saage Kapteni Keldri kontseptsiooni.
Kelder võeti Luunja vallalt rendile möödunud sügisel, kui sealt oli lahkunud Kreeka restoran Hellas. «Keldrist ikka arvatakse, et see on hästi külm ja kõle, aga meie oleme andnud talle hubase miljöö,» sõnas Saage.
Varasemaga võrreldes on muudetud värvilahendust ning keldrisse on ehitatud tammeplangust baarilett. Säilinud on just selle koha jaoks nõukogude ajal valmistatud mööbel. «See on vana ja arhailine ning me peame sellest väga lugu. See sobib siia,» ütles uue kõrtsi perenaine.
Võlvkeldri laes ripuvad endise kunstikombinaadi Ars toodetud raudristidega lühtrid, mida hakkavad nüüd kaunistama rummipudelid. «Ükski kapteni kelder ei saa ju rummita,» nentis Saage.
Liha- ja kalaroad
Umbes kaheksakümne istekohaga mõisakeldri menüü ei ole pikk, kuid igaüks peaks leidma siiski sobiva. «Saab häid liha- ja kalaroogasid. On räime ning punast ja valget kala,» loetles Saage ning lisas, et kõrtsis ei puudu ka seakoot.
Kuna söögikoht asub linnast väljas, lubas Saage hoida hinnad taskukohased. «Me ei saa võistelda Tartu kesklinnaga ning meile on väga tähtis Luunja enda kogukond. Me tõesti tahame, et meie oleme nende ja nemad meie jaoks. Tahame, et nad käiks siin püsivalt ning seetõttu peavad hinnad olema taskukohased,» sõnas ta. Näiteks praadide hinnad jäävad vahemikku neli kuni üheksa eurot.
Talvisel ajal jääb Kapteni Kelder avatuks neljapäevast pühapäevani, kuid suvel tegevusaeg pikeneb. «Niisama pubiõhtuid meil ei tule. Reedeti ja laupäeviti on alati ansambel või retrodisko. Kindlasti tuleb palju stiilipidusid,» rääkis Saage.
Float-in
Saage tunnistas, et maakohas on söögikoha pidamine julge ettevõtmine, kuid teda see ei heiduta. «Vahemaa Tartuga on ju nii väike. Võtke näiteks Põhjaka. Kui paljud on seal läbisõidul ja kui palju sõidetakse eraldi kohale,» tõi ta näite. Saage on kindel, et kui on äge koht, tullakse ka kaugemalt.
Söögikoha tegevus plaanitakse siduda tugevalt Emajõega. «Jõgi on praegu täiesti kasutamata ressurss. Meil on endal kaks paati ning soov on panna Luunja ja Tartu vahet käima ka suurem laev. Inimesed saaks tulla siia jõge pidi,» rääkis Saage, kelle abikaasa Mati Saage on hobipurjetaja.
Kõrtsi perenaise sõnul on mõeldud isegi selle peale, et paadiomanikud saaksid Kapteni Keldrit kasutada nagu McDonald’sit. «Mitte drive-in, vaid float-in. Näiteks helistad paadist ja ütled, et tahan kümne minuti pärast saada grillribi, snäkke ja õlut. Ja meie toome sadamasse kohale,» rääkis Lilian Saage.
Luunja vald on käesoleva aasta kuulutanud jõeaastaks ning alustab kultuurimajast sadakonna meetri kaugusele peagi uue paadisadama ehitust.
Luunja vallavanem Aare Anderson arvas, et valitud stiil võiks tuua edu. «Nad on leidnud oma niši ja sellel võiks olla perspektiivi. Jõe teemat arendatakse Luunjas ja ma arvan, et see sobib siia väga hästi,» märkis vallavanem.