/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2014/01/21/2765168t1h463e.jpg)
Pea kümme aastat võttis aega Tartusse Aleksandri ja Jõe tänava nurgale uute kortermajade kavandamine, kuid eile kehtestas linnavalitsus detailplaneeringu, mis valmis tihedas koostöös arhitektiga.
Aleksandri tänavale kerkivad elamud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Planeeringu järgi on tänavanurgale kavandatud kolmekorruseline kortermaja, mille esimesel ja teisel korrusel on äri- või büroopinnad, Jõe tänava ääres ja hoovis on kahekorruselised kortermajad. Ühtekokku on neis majades lubatud kuni 36 korterit. Autode parkimine on ette nähtud hoonete all, õues on mänguväljak.
Nii sätestab Aleksandri 51, 53 ja 55 krundi ning lähiala vastne detailplaneering, mis käsitleb enam kui 8000-ruutmeetrise ala taashoonestamist.
See planeering hõlmab ka naaberkrunti Aleksandri 49a, kuhu on lubatud kahekorruseline kuni nelja korteriga elamu.
Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku ütles, et selle planeerigu põhilised probleemid olid seotud majade arvuga ehk küsimusega, kas ehitada mitu väiksemat maja või üks pikk. Teine suurem vaidlus oli selle üle, kas peaksid olema kaldkatused, nagu Karlovale iseloomulik, või sobiksid tänapäevased lamekatused.
Aastaid kavandamist
Planeeringujooniste koostamine käis käsikäes arhitektuurse lahenduse otsimisega ja planeeringuga koos on eskiisid, mis näitavad lamekatusega hooneid.
Ranniku sõnas, et esitatud ilupildid ei ole õiguslikult siduvad, aga on põhjust arvata, et sarnase lahendusega majad ehitatakse. «See ilupilt peaks veenma, et nullkatused on ka OK,» sõnas Ranniku.
Aleksandri tänavat ei ole kavas üleni äritänavaks kujundada, kuid Ranniku ütles, et Sõpruse silla otsas tänavaristil on äripinnad põhjendatud.
Arhitekt Andres Lunge sõnul on aastate jooksul kõnealuse krundi kohta pakutud välja vähemalt neli varianti. Planeeringu lähteülesanne pärineb aastast 2004.
«Küll ei meeldinud ühele üks nüanss ja teisele teine,» selgitas Lunge. «Tegime erinevaid katuseid, nihutasime ülemisi korruseid sinna-tänna. Lõikasime majadel juppe otsast ära ja tembutasime põhjalikult. Planeerimisprotsessis kahjuks on demokraatia, iga suvaline tegelane võib sõna sekka öelda.»
Moodne ehituslaad
Valitud stiili kohta ütles Lunge, et see on suhteliselt kompaktne nurk, kuhu saab kujundada mõnusa tänapäevase piirkonna. Vahetus naabruses on küll ühe-kahekorruselised puitmajad, aga kõrval on Sõpruse sild ja sealt algab moodsam linnaosa. «Seega tänapäevane lähenemine võiks olla õigustatum kui matkimine,» sõnas ta.
Linnavalitsus on korraldusse lisanud seisukoha, et planeering annab võimaluse välja töötada huvitava ja nüüdisaegse ruumilise lahenduse, kus on hoovi avanevad ning lõuna- ja õhtupäikest püüdvad terrassid.
«Uuselamute asukohast tulenevalt (Jõe ja Aleksandri tänava nurgal) ei sea olemasolev hoonestus kavandatule miljöölisi ega arhitektuurseid piiranguid, mistõttu on kaasaegne hoonestuslaad asukohale linnaehituslikult sobilik,» seisab korralduses.
Ranniku märkis, et tulevikus on Aleksandri tänavas Lina kvartali miljööala piirini modernsem lahendus.
Planeeringu tellija on Tõnisson Kinnisvara. Selle juhatuse liige Urmas Makko ütles, et hooned on plaanis neil endil ehitada; millal ehitamiseks läheb, ei ole täpselt teada. Ta viitas, et põhjalikumalt oskaks sellest arendusest rääkida kolleeg, kes paraku on sel nädalal puhkusel.