Kas torutööd toovad arheoloogilisi leide?

Tiit Veeberi firma Giga paneb Jakobi tänavasse uut soojatorustikku. Kas teile on jäänud arheoloogilist järelevalvet tehes kaevandis silma midagi, mille pärast peaks torutööd peatama?

Vastab arheoloog Rivo Bernotas:

Seni küll mitte. Kohati mulle tundus, et alumine pinnasekiht nägi keskaegse kultuurkihi moodi välja, aga materjal, mis seal sees oli, seda ei kinnitanud: mingid metalltorud, kopsikud, klaasikillud ja nii edasi. See kõik viitab hoopis 20. sajandi teise poole ladestusele.

Kaevandis jäävad silma mõned vundamendijupid. Millal ja mis hooned on nendel seisnud?

Siin seisid Teise maailmasõjani Jakobi tänava äärsed hooned, tänavajoon oli praegusega võrreldes natuke allpool (Emajõe pool – toim). Need majad on 20. sajandi alguse linnakaardil olemas, lammutati nad Teise maailmasõja järel.

Nii et mingit sensatsioonilist leidu pole siit välja tulnud ja ilmselt ei tule ka?

Sellelt sügavuselt ilmselt mitte. Kui sügavamale kaevaks, siis küll. Tegelikult oleme väga huvitavas piirkonnas, väga lähedal keskaegsele all-linna ja Toomemäe vahelisele piirile. Aga kahjuks on selle kaevetöö maht piiratud, huvitavate ladestusteni me kardetavasti ei jõua.

Sügavamale võib kaevata kunagi hiljem, kui need kaugküttetorud, mis praegu maasse lähevad, välja vahetatakse?

Pigem siis, kui hakatakse panema veetorusid, mis peavad olema allpool külmumispiiri. Praegu on vaja siin lihtsalt fikseerida tulevastele kaevetööde tegijatele, mida sellelt sügavuselt on oodata.

See kaevand on, silma järgi pakun, alla pooleteise meetri sügav.

See kõigub 1.30 ja 1.45 vahel.

Loen siit seinast välja, et endisaegse tänava munakivisillutis oli praegusest asfaltkattest umbes 30 sentimeetrit madalamal.

Ma mõõtsin ja sain umbes 40 sentimeetrit.

Kuhuni praegu kaevatakse ja kaua peate siin töödel silma peal hoidma?

Lutsu tänava otsal läheme üle tänava, siis on minu töö läbi.